P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kiltsi mõis pakkus 100% üllatusi

Kadri Haavajõe
, reporter
Kiltsi mõis pakkus 100% üllatusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Liina Viikberg ja Lembit Keerus vestlevad uhketest maalingutest.
Liina Viikberg ja Lembit Keerus vestlevad uhketest maalingutest. Foto: Meelis Meilbaum

Kiltsi mõis on pärast renoveerimist muutunud tõeliseks pärliks. Restaureeritud seinamaalingud, mõisa alt välja kaevatud keskaegsed ruumid – kõik see tõotab külastajatele ja õpilastele põnevat uudistamist.

Laupäeval tähistati Väike-Maarja vallas Kiltsi mõisas hoone renoveerimistööde lõpetamist piduliku koosviibimisega.

Hoone, kus praegu tegutsevad Kiltsi põhikool, Väike-Maarja lasteaia üks rühm ja admiral A. J. Krusensterni muuseumituba, renoveeriti 21,3 mil­joni krooniga, millest 18,1 mil­jonit krooni saa­di Norra ja EMP­ finantsmehhanismist ja 3,2 miljonit oli valla omaosalus.

Admiral Ada­m Johann von Krusensterni nimelise MTÜ eestvedaja Lembit Keerus ütles naljatledes: “Oli seda kõike nüüd vaja! Kogu aeg, 100% üllatusi! Võime küll öelda, et meil olid uuringud tehtud, kuid et kõigis ruumides on maalingud, seda me ei teadnud.”

Kuna nii kaevamiste kui remondi käigus selgus igal sammul midagi põnevat ja uut, ennustas ta, et mõisas korraldatavad ekskursioonid võivad kesta mitu tundi. Sel aastal on mõisat külastanud juba üle tuhande inimese.

Unikaalsed leiud

Väike-Maarja valla arendus-ettevõtlusnõuniku ja projektijuhi Liina Viikbergi sõnul tehti projekti raames ära isegi rohkem kui loodeti – muu hulgas taastati ka nn Krusensterni rõdu, mis ehitati siis, kui admiral oli juba halvatud, seal sai ta ratastoolis värsket õhku hingata. Töödeks oli tegelikult päris viimane hetk käes. “Kui seda Norra raha poleks tulnud, oleks paari aasta pärast peahoone katus sisse vajunud,” tõi ta näite. Samuti oli esifassaad vajunud, ei olnud vundamenti.

Et Kiltsi mõisa kohal asuvat hoonet on aastasadade jooksul palju muudetud, küll peale ehitatud ja laiendatud, on pärast väljakaevamisi võimalik mõisa all tutvuda ka keskaegsete ruu­midega, kuhu tuleb muuseum.

Ühest väljakaevatud saalist said õpilased endale spordiruumi, samast ruumist leiti keskaegne keerdtrepi alus. Varem kehaliseks kasvatuseks kasutatud saalist sai pärast renoveerimist maja pidulikem saal ning korvirõngaste asemel ehib tuba kuldne lühter.

Teisest väljakaevatud ruumist leiti seintelt Eestis unikaalne asi – krohvi sisse on tehtud kahe mehe profiilijoonised ja Malta rist. “Keskaegne krohvi-grafiti,” vahendas Viikberg arheoloog Tõnno Jonuksi öeldud fraasi. Teise korruse tornitoast, kus kunagi asus admirali raamatukogu, leiti ka ajaloolised kaardid.

Lisaks said õpilased endale pärast remonti õppeköögi ning pööningukorrusel asuvad ruumid renoveeriti.

Kindlus koolile

Praeguse projektiga tehti korda enamik siseruume, varasemast ajast olid remonditud mõned kooliruumid, vestibüül, duširuumid ja garderoob.

Ajaloolise hoone renoveerimine oli osalistele vastutusrikas ülesanne, et rahul oleks nii muinsuskaitse, tervisekaitse kui päästeamet, kellel on lähtuvalt sellest, et hoones tegutseb kool, omad nõudmised.

Viikbergi sõnul on hea, et Norra partnerid olid paindlikud ja nõustusid mitme muudatusega – nii mahuka ja ajaloolise projekti puhul on ka loomulik, et alles tööde käigus selgub, mida ja mis mahus teha on vaja. Koostada tuli koguni uus arhitektuurne, sisekujunduslik ja konstruktiivne projekt.

Nii Keerus kui Viikberg kiidavad eespool nimetatud projekti autorit Nele Rohtlat OÜ-st Mõisaprojekt, kes tegeles muinsuskaitse ja autorijärelevalvega ning kes kompromissitult seisis seinamaalingute eest. Oli ju keeleklassi kohal lagi sedavõrd halvas seisus, et meenutas ripplage, kuid nüüd võib nii seal kui praktiliselt kõikides teistes ruumides näha ilusaid taastatud laemaalinguid. Maalingute taastamine on aga Keeruse sõnul suur töö – ühe ruutmeetri puhastamiseks kulub ühel inimesel terve töönädal.

Ka Kiltsi põhikoolile annab projekt kindlust – vallal on lepingu järgi kohustus kasutada renoveeritud hooneid projektis toodud eesmärkidel veel kümme aastat. Nii on vallal kohustus pidada kooli mõisas kuni aastani 2021. Samas läheb koolil Viikbergi sõnul aina paremini – sel aastal lisandus kollektiivi näiteks kolm uut õpetajat, koolis õpib 64 last ja lasteaias 20.

Renoveerimine

• Väike-Maarja vald esitas projekti EMP ja Norra finantsmehhanismi taotlusvooru 2006, vastus toetava otsuse kohta saadi 2007. aasta lõpus.

• Mais 2008 sõlmiti toetusleping rahandus- ja Norra välisministeeriumi vahel. Elluviimisleping valla, kultuuri- ja haridusministeeriumi vahel sõlmiti juunis. Juunis 2008 algasid ehitustööd.

• Kaks aastat väldanud renoveerimise peatöövõtja oli AS Ervin Ehitus.

Märksõnad
Tagasi üles