/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2008/10/01/78676t1h9e54.jpg)
Kevadel liikusid Rakveres jutud, et spordikeskus on tänu Tarva edukale hooajale, mis kohamängudeks tõi spordihalli täissaalid, ratsa rikkaks saanud.
Juhtkiri: Ratsa rikkaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikkus on aga sootuks teine, sest sisuliselt on spordikeskus Tarva ja ka teiste meie pallimängude esindusvõistkondade sponsoriks, sest piletitulu laekub klubidele ja spordikeskusele ei maksta saali kasutamise eest isegi üüri. Spordikeskus peab aga tegema kulutusi, et saal või väljak mängukorda seada ja pärast mängu koristada.
Rakvere linnavalitsus on aastaid jaganud spordiklubidele tasuta saale, kevadised kuulujutud ja eelarvekärped ajasid lõpuks spordikeskuse nõukogul ja tegevjuhtkonnal kopsu üle maksa ning asuti oma õigust nõudma.
Samas on olukord keeruline, sest kui Tarvas suudaks piletitulust saaliüüri ja muud mängu korraldamisega seotud kulud vabalt ära maksta ja raha jääks ülegi, siis võrkpallurid tuleksid heal juhul napilt ots otsaga kokku, jalgpallurid oleksid aga kindlalt miinuses.
Headel aegadel ei olnud spordikeskusel probleeme, kuid nüüd, mil eelarvekraanid on koomale keeratud, tuleb raha kusagilt leida. Kui saali üürimise eest saamata tulu ja ürituste toimumiseks tehtud kulud kokku lüüa, võib lisakoormus spordikeskuse eelarvele selle direktori Erich Petrovitsi hinnangul küündida poole miljoni kroonini.
Praeguse olukorra jätkudes oleme mõne aasta pärast seisus, kus Rakvere seni veel uute ja uhketena tunduvad spordirajatised on räämas ja lagunenud, sest raha nende korrashoiuks lihtsalt pole.
Linnajuhid peavad tegema otsuse, mis saab edasi. Praegu maksavad maksumaksjad esindusvõistkondade mängud kinni ja võib-olla nende lapsed veelgi suuremal määral.