Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2010/12/01/476581t1ha556.jpg)
Lääne-Virumaa ja Harjumaa piiril asuv Valgejõe küla on Eestis tänavu kuulsaks saanud, sest see on koht, kus mõõdetakse novembrikuu lumerekordeid.
Lääne-Viru maakonna piirist mitte väga kaugel Harju maakonnas Loksa vallas Valgejõe külas asub Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Vanaküla hüdromeetriajaam, kus EMHI andmetel on kõige paksem lumekiht.
Lumise ja külma novembrikuu viimane nädal tõi mõnelgi pool endaga kaasa uued novembrikuu rekordilised numbrid, sealhulgas ka Vanakülas, kus 30. novembril mõõdeti lumikatte paksuseks 46 sentimeetrit. Seni peeti Vanaküla hüdromeetriajaamas läbi aegade paksemaks novembrikuu lumikatteks 25. novembril 2008. aastal mõõdetud 42 sentimeetrit.
Vanaküla vaatleja Terje Multer mõõtis üleeile hommikul lumekihi paksuseks tervelt 46 sentimeetrit, eile hommikuks oli kohev lumi raskuse all veidi kokku vajunud ja kirja läks 44 sentimeetrit.
Kolm abilist
“Et täna (eile – toim.) on natuke soojem, hommikul oli ainult viis kraadi külma, siis lumi vajub kokku. Peale sadav lumi sentimeetreid enam ei juurde ei anna. Lumi, mis alguses maha tuleb, on hästi kohev ja tõstab sentimeetreid,” selgitas Terje Multer, miks lumikatte paksus on veidi kahanenud, kuigi kogu aeg on sadanud. Näiteks 18. novembril oli lund keskmiselt üheksa sentimeetrit, siis kahanes lumekiht neljale sentimeetrile ja alles seejärel hakkas jõudsalt kasvama.
Lumikatte paksuse mõõtmine käib kolme lumelati abil, mis paigutatakse nii, et need moodustavad võrdkülgse kolmnurga, lattide kaugus üksteisest on täpselt kümme meetrit.
Et kirja saadud andmed täpsed oleksid, peavad teatud tingimused tagatud olema: maaala tuleb sügisel heinast trimmerdada, latid seatakse püsti 10. oktoobril, mets peab mõõtmiskohast piisavalt kaugel olema, sest muidu võtavad puud lume mingil määral kinni.
Multeri sõnul on automaatjaamad küll tänuväärsed, aga vaatleja kogutud andmed on ikka täpsemad.
“Kõige lihtsam, kõige kindlam,” lausus vaatleja, kes alustab igal hommikul kell 8 oma ringkäiku, paneb andmed kirja ja edastab need siis EMHI-le.
Kolme latti kasutatakse seepärast, et ametlikult läheb kirja kolme näidu keskmine, milleks eile hommikul oli 44 sentimeetrit.
Kuigi vaatleja teeb ringkäigu ka igal õhtul kell 20, jälgitakse lumeolusid ainult hommikuti.
Kõige paksem lumi
Hoolimata sellest, et Valgejõe külas on juba aastaid olnud väga paks lumi, on EMHI alles viimasel kahel aastal küsinud Terje Multeri käest lumeolude kohta kõigepealt.
“Nüüd on nad EMHIs aru saanud, et siin on lumi kõige paksem. Talvel palju lund, suvel vähe sademeid,” märkis vaatleja ja mainis ära Eesti väiksuse, kus ilmaolud võivad ikka kardinaalselt erineda.
“Meil võivad siin suured hanged olla, aga 20 kilomeetrit eemal Kuusalus mitte midagi,” tõi Multer näite.
Eelmise aasta rekordnäitudeni on Vanakülaski veel tükk maad.
Terje Multer ütles, et mullu mõõtis ta veebruari lõpus lume paksuseks 68 sentimeetrit ja jaanuari alguses 65 sentimeetrit.