Eile pandi nurgakivi Vaeküla kooli uuenevale kompleksile. Ajakohased tingimused, mis raskete aegade tõttu tundusid unistuseks jäävatki, on sügisest õpilaste ja õpetajate jaoks rõõmustav argipäev.
Nurgakivi võttis kivi südamelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmiseks õppeaastaks ehitatakse tänu 64 miljoni kroonisele investeeringule valmis Sõmeru vallas asuv Vaeküla kooli kompleks, mille ehitustöid korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ning ehitab Facio Ehitus.
Leping sõlmiti juba 2006. aastal. “Vahepealsed rasked ajad panid tõsise löögi alla selle, kas investeeringutega üldse saab jätkata,” rääkis RKASi juhatuse liige Elari Udam ja võis samas rõõmustada, et sellised päevad, mil nurgakivi pannakse või hoonet avatakse, on saanud kinnisvara aktsiaseltsi jaoks tavaliseks.
Vaeküla kool on viimane neljast erivajadustega lastele mõeldud riigikoolist, mis jõuab ehituslepinguni ning mille korrastamises haridus- ja teadusministeerium ning RKAS kokku leppisid. Suveks peaks valmima ka Porkuni kool, mis sai nurgakivi augustis.
Kõik koos
Tööde käigus renoveeritakse täielikult koolimaja ja kaks õpilaskodu, lisaks ehitatakse koolimaja juurde uus spordihoone ning rekonstrueeritakse staadion.
Praegune koolimaja ehitatakse ümber ning hoonesse tulevad peale tavapäraste klassiruumide ka tööõpetuseklassid ja söökla. Kooli direktor Kersti Aasmets ütles, et maja ehitamise järel pole see põhjalikku remonti näinudki.
Pärast 2001. aastat, kui varises maja peaukse kohal olev frontaal, vahetati välja aknad, paigaldati ventilatsioon ja uus keskküttesüsteem, valmis ka kooli katlamaja. “Vajadused, et olla ajakohase õpikeskkonnaga kool, olid aga tunduvalt suuremad. Eelkõige on tarvis, et kõik vajalik oleks ühes kohas. Praegu on õppeklassid ka poole kilomeetri kaugusel,” selgitas ta.
Kuigi esimene renoveerimisprojekt valmis juba 2005. aastal direktor Rein Sinitamme ajal, muutus kauane unistus Aasmetsa sõnutsi reaalseks alles 2007. aastal, kui riigikoole otsustati korrastama hakata Euroopa Liidu struktuurifondide abiga. Et paljud koolid vajasid kordategemist, oleks Vaekülale toona eraldatud 23 miljonit krooni, ja see ei oleks Aasmetsa sõnul koolipere vajadusi suutnud rahuldada.
Seepärast oli ta väga rõõmus, kui haridus- ja teadusministeeriumi juhtkond otsustas anda kooli üle RKASile, sest see garanteeris kooli kõikide hoonete täieliku renoveerimise ja uue võimla ehitamise.
“Kas see viis aastat on ajaloos lühike või pikk? Meie jaoks oli see pikk aeg. Nüüd lõpuks võime olla kindlad, et saame selle, millest oleme kaua aega unistanud,” ütles ta.
Raske aasta
Kooli igapäevaelu on ehitustööd aga üsna pea peale keeranud.
“Praegu töötame ja õpime kahes kohas, mille vahemaa on 18 kilomeetrit,” ütles direktor, tõdedes, et see on koormav nii eelarvele kui kooliperele.
“Ühe aasta peame nii vastu, sest teame, et meid ootab ajakohane õpi- ja töökeskkond, mis tõstab kogu maakonna eriõpetuse taset ja mainet,” kõneles ta.
Vanemate klasside õpilased käivad kahel päeval Vaekülas, et osaleda tööõpetuse tundides. “Et aga terve koolipäev siin veeta, on siin ka loodusõpetuse, eluõpetuse ja osa inglise keele tundidest,” rääkis ta.
Kuna Inju mõisas, kuhu on paigutatud elama ja õppima algklasside lapsed, saab ruumipuudusel ööbida ainult 40 õpilast, tuleb koolil korraldada 80 õpilase igapäevane sõit kooli ja kodu vahel, mis Aasmetsa sõnul on kulukas.