/nginx/o/2010/09/04/427207t1hf219.jpg)
Uus liiklusseadus, mis peaks 1. jaanuarist kehtima hakkama, on tekitanud elavaid diskussioone ning päädis Eesti Autokoolide Liidu avaliku protestikirjaga, milles tehti ettepanek seaduse kehtestamine pool aastat edasi lükata ja jõustada see alates 1. juulist 2011.
Me kõik oleme ühel või teisel moel liiklejad ja tegemist on seadusega, mis puudutab meist igaüht. Liikluses peavad olema reeglid ja need peavad olema üheselt mõistetavad, vastasel juhul võib sattuda ohtu hulk inimelusid. On küll näiteid mujalt maailmast, et mõnes linnas on eemaldatud kõik liiklusmärgid ja seeläbi saavutatud juhtide korrektne, ettevaatlik ja üksteist arvestav liiklus, kuid see saab jääda siiski üksikuks erandlikuks katsetuseks.
Palju hullem täielikust reeglitusest on olukord, kus ettekirjutused on erinevalt tõlgendatavad ja segadusttekitavad.
Kuigi uues seaduses on kiiduväärt ilminguid, mis aitavad kaasa turvalisuse suurendamisele, peaks seadusel laskma siiski pisut küpseda, enne kui kõigile kohustuslikuks teha.
Kui juba enamik autokoolide juhte ja õpetajaid ei saa täpselt ning üheselt seadusest aru ja on kimpus algajate autojuhtide õpetamisega, on see ilmselge märk, et uue seadusega on vaja tööd teha.
Praegused autokoolide õpilased on üsna raskes olukorras ja kindlasti on paljud neist uue ja vana seaduse nõudeid segiläbi uurides üksjagu segaduses. Laiem avalikkus teab uuest seadusest veelgi vähem.
Tundub, et sarnane arusaam on jõudnud ka parlamenti, sest riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas andis eile teada, et Eesti Autokoolide Liidu tehtud ettepanek liiklusseaduse jõustumine edasi lükata on väga tõsine ja komisjon arutab seda kindlasti.
Kuigi Eestis on liiklusõnnetuste arv statistiliselt vähenenud, on see ometi piisavalt suur number, et mitte riskida liiklejates segadust tekitava seaduse ülepeakaela jõustamisega. Samas oleks võinud autokoolid asjale juba varem reageerida.
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)