Porkuni paemuuseumi tuntus on ületanud Eesti piirid ja asutus on kaasatud rahvusvahelisse projekti, mille eesmärgiks on arendada muuseumist loodushariduskeskus.
Paemuuseum areneb hariduskeskuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamsalu abivallavanem Riho Tell on koordineerinud Porkuni paemuuseumi tööd viimased viis aastat ja olnud koos muuseumi juhataja Ella Vikiga mitme projekti algatajaid ja eestvedajaid.
Üks neist hõlmab ka Läti-Vene koostööprogrammi.
Peale Tamsalu valla on projektis osalemise nõusoleku andnud veel Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskus, Läti geoloogiamuuseum ja Daugavpilsi ülikool Lätist ning Peterburi Dokuchajevi-nimeline geoloogiamuuseum Venemaalt.
Mis on selle koostegemise eesmärgid?
Lühidalt öeldes on projekti eesmärgiks loodushariduse arendamine partnerriikides. Põhirõhk on geoloogiaalasel loodusharidusel.
Rahvusvaheline mõõde võimaldab üksteiselt õppida ning koos antud valdkonnas areneda.
Projekti käigus on planeeritud täiendada õppebaase ning koostada uusi õppematerjale.
Tamsalu vald keskendub Porkuni paemuuseumi ekspositsiooni uuendamisele ja õppematerjalide koostamisele.
Viimase kümmekonna aastaga on Porkuni paemuuseum teinud läbi olulise arengu. Mida te peate suuremateks kordaminekuteks muuseumi töös?
Porkuni paemuuseum loodi 1992. aastal. Tamsalu valla ja linna ühinemise järel loodi muuseumi juurde täistööajaga ametikoht.
See võimaldas muuseumi juhatajal pühenduda sajaprotsendiliselt muuseumi tööle. Suurimad muutused ongi toimunud sisus, väliselt on muutusi vähem märgata.
Muuseumist hakkab välja kasvama loodushariduskeskus. Õpilastele on loodud mitu õppeprogrammi, muuseumi juhataja on välja töötanud niinimetatud rändava muuseumi – Siluri Sumadani.See võimaldab muuseumitunde läbi viia mis tahes asukohas.
Talvine periood, mil muuseumis käib vähem külastajaid, ongi sisustatud muuseumitundide andmisega koolides üle Eesti.
Suurimaks kordaminekuks peangi sisulist muutust.