Põllumehed saavad riigilt maad osta

Väike-Maarja valla Nadalama küla taludes tegeldakse teraviljakasvatusega. Foto: Arvet Mägi

Põlluharijatel avaneb võimalus eelisostuõigusega omandada riigi maad, mida nad praegu ajutise kasutuse lepingu alusel harivad. Lääne-Virumaal on sellist maad 551 hektarit.

Valitsus on toetanud põllumajandusministeeriumi ettepanekut anda ajutise maakasutuslepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele selle eelisostuõigus.

“Riik peab igati soodustama, et toiduainete kasvava nõudluse tingimustes Eestis haritava maa hulk ei väheneks,” on öelnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes loodab, et praegune riigikogu koosseis jõuab selle ettepaneku veel heaks kiita.

Maad napib

Enamik Lääne-Virumaa põllumehi tahaks maad juurde osta. Et vaba põllumaad napib, on paljudel sõlmitud lepingud riigi maa ajutiseks kasutamiseks. Ka on erineva pikkusega ajaks võetud maad kasutusvaldusesse. Seegi loodetakse tulevikus omandada.

Haljala valla maakorraldaja Kaja Roolahe sõnul on vallas selliseid, kuni kaheks aastaks ajutisse kasutusse antud maatükke siiski väga vähe. Rohkem on võetud maad kuni 15 aastaks kasutusvaldusse, misjärel põllumehel võib avaneda võimalus see turuhinnaga osta.

Sellist maad on näiteks ligi 600 hektarit Aaspere Agro ­OÜ-l.

Põllud liiga kaugel

Kadrina valla põlluharija Maie Kruusmann tunnistab, et nende talul ja selle kõrval tegutseval pere osaühingul pole sõlmitud riigimaa ajutise kasutamise lepinguid, seega pole ka lootust midagi osta. “Meil on pool pinnast, mida harime 800 hektari ringis, rendile võetud. Ja kaugemad kohad, kuhu masinad peavad külvama-lõikama sõitma, asuvad 14-15 km kaugusel,” kirjeldab Kruusmann.

Maatulundusmaa on praegu küll odavam kui kinnisvarabuumi ajal, aga tehinguid on sõlmitud vähe. Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja Tõnu Kuhi andmeil on vabaturupakkumisi väga vähe.

Lääne-Viru maavalitsuse maatoimingute talituse juhataja Sirje Kuriku andmeil on meil kehtivaid maa ajutise kasutamise lepinguid 551 ha kohta.