Külaelanikud eelistavad eurole krooni

Avispea elanikud Helgi, Selma ja Hilje suhtuvad ühisraha tulekusse rahulikult, sest pääsu sellest nagunii ei ole. Foto: Meelis Meilbaum

Paljud maal elavad inime­sed lepivad euroraha kasutuselevõtu kui paratamatusega, kuid leiavad, et kroon on omaseks ja armsaks saanud ning kahju, et see uuel aastal käibelt kõrvaldatakse.

Väike-Maarja elanik Harri ütles, et tema on oma elus läbi elanud juba kolm rahareformi. “Eks tuleb leppida ka kroonide vahetamisega eurode vastu,” sõnas Harri ja lisas, et muretses endale ühe euromüntide stardikomplekti. “Ostsin selle üsna kohe, kui need müüki tulid, nüüd enam postkontorist saada ei ole,” teadis mees.

Väike-Maarja postkontorist kinnitatigi, et stardikomplektid said kiiresti otsa ning töötajatele teadaolevalt neid juurde ei tule.

Harri arvas, et euroraha käibeletulekuga seoses hinnad rohkem oluliselt ei tõuse, sest neid on viimasel ajal niigi kergitatud. “Räägitakse ikka, justkui peaks euroraha tulekuga elu paremaks minema, aga mina küll ei näe, milles see väljendub,” arutles Väike-Maarja elanik ning lisas, et oma kroon on ilus ja omane.

Armastab oma raha

Salla mees Hando Kuntro lepib eurode kasutuselevõtu kui paratamatusega, kuid tegelikult see talle ei meeldi. “Iseenesest on raha ju käibevahend ning selles mõttes ei ole oluline, kas kehtivad kroonid või eurod. Minu jaoks on oluline ka visuaalne külg. Kroonid on ilusad, nende peal on meie oma suurkujud, samas on euroraha kuidagi kauge ja anonüümne. Ma armastan oma riiki, sealhulgas oma raha,” põhjendas ta.

Kuntro sõnul ta 100- ja 500kroonist rahatähte mälestuseks hoida ei saa, sest elamiseks pole vahendeid niigi üleliia palju. Kindlasti tahab ta väiksema väärtusega kroonid-sendid tuleviku tarbeks säilitada. “Mul on isegi ühekroonine paberraha olemas,” märkis Kuntro.

Ta nentis, et igal asjal on alati head ja halvad küljed ning nendel, kes Euroopas palju reisivad, on kindlasti lihtsam, kui kehtib ühisraha.

Teisipäeva lõuna paiku Simuna kaupluses sisseoste teinud eakas Helgi ütles, et talle eurole üleminek kohe üldse ei meeldi. Ta tundis muret, et kaubad muutuvad euro tuleku tõttu kallimaks.

“Siin Simuna poodides kerkivad hinnad juba praegu vaata et ülepäeva. Isegi piima ja leiva hind,” muretses naine, kelle väitel suuremates kohtades, ka Väike-Maarjas, asi nii hull ei ole. Helgi tähelepaneku järgi on kallinemine toimunud just viimasel ajal, ja seda enam, mida lähemale jõuab rahareform.

“Krooniga on harjutud, euro on võõras ja ma ei tunne seda raha,” põhjendas naine. Ta on eurokalkulaatori küll saanud, kuid pole seda pakist veel väljagi võtnud, sest “mis see arvutamine praegu ikka annab”.

Avispea elanik Kalju Janson sõnas, et uue raha tulek teeb tema elu mõnevõrra keerulisemaks ja selgitas: “Mul on silmanägemine üsna kehv. Kroonidega olen nüüdseks nii harjunud, et nende puhul tean, mis väärtusega mingi rahatäht on.  Eurorahaga tuleb ümber harjuda. Need on väiksemad ka. Ja palju tuleb metallraha kasutama hakata.”

Eurokalkulaator on mõttetu

Teisipäeval Avispeal bussi oodanud pensioniealised Helgi, Selma ja Hilje leidsid, et euro tulek on otsustatud ning sellest pääsu ei ole. Naised ei uskunud, et elu sellest otseselt halvemaks või paremaks läheks.

“Põhilised maksed saab nagunii kaardiga tehtud, aga natuke sularaha peab ikka olema, kas või bussisõiduks,” ütles üks bussiootajatest.

Üsna üksmeelsed olid naised selles, et eurokalkulaatorite postitamisega raisati vaid raha.

Üks naistest rääkis, et eurokalkulaatoril olid peaaegu kohe nupud küljest ära tulnud, teisel jälle läks riistapuu ekraan mustaks ega võta enam pilti ette.

Pudivere küla elanik, pensio­niealine Anne lausus, et eks ühis­raha tulekuga tuleb leppida.

Eurokalkulaator on tal samuti olemas, tegelikult isegi kaks erinevat. Patareide ja nuppudega riistapuud on ta huvi pärast ka katsetanud. “Arvutasin välja, et kui praegu saan 3000 krooni pensioni, siis tulevikus kakssada eurot,” sõnas naine. Euromüntide stardikomplekti Annel veel ei ole.

“Pole isegi eurode soetamisele mõelnud, kui need kehtima hakkavad, küll siis jõuab,” suhtus ta rahavahetusse rahulikult.