Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on poolteist nädalat kestnud Eesti visiidil põhjalikult analüüsinud Eesti majandust. Rõõmustada võib IMFi hinnangu üle, et Eesti majandusel on läinud oodatust paremini ja see võimaldas neil tõsta Eesti majanduskasvu prognoosi tulevaks aastaks 3,5-4 protsendini.
Kuigi Eesti väljavaated on head, on IMF riskiteguritena välja toonud finants- ja võlakirjaturgudel toimuva ning võimaliku teise ülemaailmse majanduslanguse perioodi saabumise. Siis aitavad Eesti majanduse püsimajäämist nende hinnangul toetada madal eelarvepuudujääk ja madal valitsuse võlatase.
Eelarve tasakaalustamiseks täiendavaid meetmeid soovitab IMF leida tulude poolelt, kaaludes laiapõhjaliselt käibemaksu, keskkonnamaksude või omandimaksude tõstmist.
Igasugune maksude tõstmine aga muudab teenused ja tooted igaühe jaoks kas otseselt või kaudselt kallimaks. Võib ju küll mingis osas vältida keskkonnamakse, eelistades loodushoidlikke tehnoloogiaid kasutavate tootjate kaupu, ja omandimaksu, omamata hinnalist vara, aga käibemaks puudutaks valusalt igaühe rahakotti iga tehingu puhul.
Pealegi, kõrgemad maksud muudavad hinnad kallimaks ja vähendavad tarbimist. Seetõttu ei pruugigi sellistest sammudest reaalset kasu olla. Eelmisel aastal alles tõusis käibemaks 18 protsendilt 20 protsendile ning juba mõni aeg tagasi kaotati käibemaksu ühtlustamise käigus ära madalam käibemaksuerisus mitmele olulisele tootele ja teenusele, sealhulgas meditsiini- ja kultuurivaldkonnas.
Küll võib nõustuda IMFi nõuandega toetada nõrgenenud kasvupotentsiaali, suunates tähelepanu tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele.
Edukas saab olla üksnes suuremas koguses kvaliteetset, kõrgtehnoloogilist ja konkurentsivõimelist toodangut tootes, luues lisaväärtusi, mitte paljude inimeste majanduskriisis kärbitud palgarahast suuremat summat himustades.