Valitsuse lisaraha jätkub lumetõrjes päevaks-paariks

Rakveres Koidula tänava bussipeatusest oli veel eile õhtul lumi rookimata ning inimesed pidid hangedes ukerdama. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Teisipäeval valitsuse erakorralisel istungil omavalitsustele lumetõrjeks eral­datud 15 miljonit kroo­ni loob mitme vallavanema hinnangul avalik­kusele illusiooni, nagu oleks sellega kõik mured murtud.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ütles, et pelgalt lumetormi Monika põhjustatud kulusid oli vallal üle 600 000 krooni, valitsuselt saab Väike-Maarja aga 118 200 krooni.
“Eks täpsed numbrid selguvad siis, kui arved laekuvad, samas on selge see, et pool miljonit tuleb oma rahakotist leida,” muretses Tamm.

Vaja toimivat süsteemi

Vallavanema sõnul räägitakse küll sellest, et elu läheb tasahilju paremaks, kuid omavalitsuste tulud suurenema ei kipu. “Tulude kasvu järgmisel aastal eriti ette näha ei ole ja ma ei oska öelda, mille arvelt pool miljonit krooni leitakse, sest eelarve on niikuinii piiri peale viidud ja teehoiuraha praktiliselt olematu,” kõneles Urmas Tamm.
Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul on iga raha, mis antakse, teretulnud. “Ma loodan väga, et valitsus ei eraldanud raha kaalutlusel, et meie andsime, aga nemad ei saa ikka hakkama,” lisas Lankei.

Kadrina vald saab lisaks 80 900 krooni. “Sel­le raha eest lükkame poolteist päeva lund,” tõi ta näi­teks. “Mingite teis­te asjade arvelt tuleb lumelükkamise kulud kom­pensee­rida ja palju valikuid ei ole – kas teederaha või investeeringud, sest mujalt on juba kõik kokku tõmmatud, lund lükkamata jätta ju ka ei saa,” rääkis Lankei.

Rakvere abilinnapea Ain Suur­kaev kinnitas, et iga kroon on abiks. “Valitsusele aitäh, kuid ma ei saa aru raha eraldamise süsteemist,” lausus Suurkaev. “Tore, kui kolleege ka talitööde tegemisel toetatakse, aga seda oleks tulnud teha õiglasemalt nende suhtes, kes kandsid suuremaid kulutusi,” ütles ta.
Rakvere abilinnapea meelest tuleks valitsusel luua mehhanism või valem, kuidas tormikahjude tagajärgede likvideerimist toetada.

Petlikud numbrid

Valitsuse otsusega eraldati lumetõrje lisaraha kõikidele oma­valitsustele tee­de kogupikkusest lähtudes, arvestamata tormi ajal sadanud lume hulka. Monika tõi suurima lumelisa Väike-Maarjas, eile hommikuse seisuga oli EMHI andmetel lumikatte paksus kõige suurem Raplamaal Kuusikul (64 cm) ja Kuressaares (61 cm), samas oli Kundas lund kõigest 5 cm ja Sõrves 3 cm. Kunda linnapea Allar Aroni sõnul on ilmatarkade number petlik. “Lund on linnas küllaga, see on mõõdetud vist mere ääres, kust lumi on ära tuisanud, teedel oli ikka väga palju lund ja on veel praegugi,” lausus Aron.

Kundale eraldatud 58 900 krooni kulub linnapea hinnangul kiiresti. “Meil on küll lumelükkamise kohta leping sõlmitud ja selle jaoks lisaraha pole vaja, aga eraldi tuleb maksta lumeveo eest,” täpsustas Aron.

Lääne-Viru omavalitsustest sai kõige rohkem “lumeraha” Rakvere linn – 153 700 krooni. Ligi 150 000 krooni anti ka Tapa ja Vinni vallale. Kõige napimalt jagus raha Rägavere vallale (24 400 krooni) ja Viru-Nigula vallale (31 200 krooni). Kokku sai Lääne-Virumaa 1 177 700 krooni. Maavanem Einar Vall­bau­mi kinnitusel reageeris valitsus kiirelt ja võimaluste piires, sest reservfond tehti peaaegu tüh­jaks. Padaoru ja muid eri­juh­tumaid käsitle­takse valitsuse poolt veel eraldi.