Rakvere linnajuhid on otsekui unustanud Rakvere Soojuse ning lasknud linna enamusosaluses oleval ettevõttel omasoodu uinuda.
Rakvere linnajuhid on liiga kergelt hinganud
17. detsember 2010, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal otsustas Rakvere linnavolikogu majanduskomisjon, et oleks vaja välja selgitada Rakvere linnale kuuluvate ASi Rakvere Soojus aktsiate reaalne väärtus, millest sündisid jutud, et linn tahab oma enamusosaluse soojatootjas maha müüa.
Volikogu majanduskomisjoni esimees Rainer Miltop selgitas kolmapäevasel volikogu istungil, et aktsiaseltsi Rakvere Soojus 49% aktsiate omanik AS Fortum Termest on teinud Rakvere linnale korduvalt ettepanekuid müüa linnale kuuluv enamusosalus soojafirmas, aktsiate ostuhinnaks on pakutud 20-25 miljonit krooni.
“Me ei tea aga, milline reaalne hind võiks olla,” lausus Miltop, kelle sõnul ei maksa hinnauuringute taga siiski näha soovi Rakvere Soojus maha müüa.
“Viimane pakkumine tehti linnale tänavu mais, siis küll hinda ei nimetatud,” märkis Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
Küsiti vaid kommiraha
Rannar Vassiljev tundis huvi, kas on juhuslik, et paralleelselt tegeletakse kaugküttepiirkonna moodustamisega ja samal ajal uuritakse hinda.
“Ma ei näe selles mingit ohtu, ettevõte peab teadma, kui suur on tema väärtus,” vastas Rainer Miltop Vassiljevi küsimusele.
Vassiljevi sõnul on ettevõttel võimalik endal hindamine tellida, et oma väärtust teada saada, lisaks ei rääkinud majanduskomisjoni ettepanek mitte ettevõtte, vaid linnale kuuluvate aktsiate väärtusest.
Miltopi kinnitusel langetab otsuse soojaettevõtte müügi kohta volikogu ja ei ole olemas inimest, kes annaks garantii, et firmat ei müüda või et müüakse. “See on väga tõsine otsus, peame vaatama, kuidas toimida nii, et sooja hind alaneks,” selgitas Rainer Miltop.
Volikogu majanduskomisjoni kuuluv Marti Kuusik teatas, et tema ei ole majanduskomisjoni otsusega nõus. “Mina ei leia, et oleks mingi suur väärtus teada, mida keegi aktsiate eest maksaks, volikogu võiks ikkagi deklareerida, et linnal ei ole huvi soojamonopoli erakätesse anda,” kõneles Kuusik.
Kuusiku sõnul ei ole kohane püstitada küsimust, et volikogu soovib saada teada hinda millelegi, mida võib-olla ei kavatsetagi müüa.
“Kindlasti on oluliselt suurem tõenäosus kontrollida hinda siis, kui oleme omanikud,” lisas Marti Kuusik.
Kaugküttepiirkond kolmapäeva õhtul kehtestati, sest keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) oli kaugküttepiirkonna olemasolu seadnud eeltingimuseks soojavõrkude renoveerimiseks raha saamisel.
Volikogu liikmeid pahandas, et Rakvere Soojus ei ole varem asjaga tegelenud ja renoveerimiseks küsitakse KIKilt vaid 5,8 miljonit krooni, mida volinikud nimetasid kommirahaks.
Taotluse katlamaja renoveerimiseks on esitanud ka Rakvere Piiritustehas, kes kavatseb renoveeritud katlamajast üle jäävat soojust Rakvere Soojusele müüma hakata. Praegu Rakveres üks väiksem katlamaja juba tegutseb, kui ka piiritustehase katlamaja tööle hakkaks, tähendaks see Mihkel Juhkami sõnul, et Lembitu tänava suur katlamaja võiks pool aastat rahulikult seista, mis kindlasti vähendaks Rakvere Soojuse väärtust.
Volikogu esimehe arvates oleks ehk mõistlik lahutada üksteisest võrk ja tootmine ehk soojatrassid ja katlamajad. “Linn ei pea olema katlamaja omanik, küll aga trasside omanik,” leidis Juhkami.
Arutelu peab jätkuma
“Mäletan veel aega, mil Rakvere Soojus oli igal volikogu istungil vähemalt pool tundi jutuks, teema läks päevakorrast maha, sest erastasime Rakveres kortereid ainult tingimusel, et enne erastamist on võlad soojafirmale tasutud, ning tänu sellele õnnestus omanikeringi kaasata Fortum,” meenutas kauane volikogu esimees.
Juhkami sõnul hingas linna juhtkond pärast Fortumi kaasamist kergemalt. “Minu arvates oleme liiga kergelt hinganud ja asja unarusse jätnud,” ütles ta ja lisas, et on alles viimasel ajal hakanud mõistma volikogu liikme Valeri Vaselenko murelikke sõnavõtte Rakvere Soojuse teemadel, mis enamasti on jäänud vaid hüüdjaks hääleks kõrbes.
Vaselenko ise avaldas kolmapäeval veendumust, et linn ei tohiks mingil juhul soojafirmat müüa. “Tore, et lõpuks on aru saadud, et soojusettevõttel peab olema arengukava, ja loodame, et Rakvere Soojus jõuab veel viimasele vagunile, et saada KIKilt natukenegi raha,” lausus Vaselenko.
Rainer Miltop, kes on Rakvere Soojuse nõukogu liige, rääkis, et kolmveerand aastat on nõukogus arutatud, kuidas arendada Rakvere Soojust nii, et see oleks linnale mõistlik. “Mul on väga kahju, et KIKi kirjutati taotlus vaid 5,8 miljoni krooni saamiseks, kuigi summa oleks võinud olla vähemalt 15 miljonit krooni,” lausus Rainer Miltop.
Mihkel Juhkami aga leidis, et volikogu on kohustatud jätkama arutelu, mida teha edasi. Arutelu oleks jätkunud ilmselt kolmapäevalgi, kuid volikogu esimees tegi sellele lõpu. “Volli Käro palus mul teid natuke ohjata,” vihjas ta tõigale, et volikogu ja linnavalitsuse liikmetel oli vaja jõuda pangamajja Rakvere teatri etendust “Unenäokohvik” vaatama.