Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2016/03/02/5115837t1head1.jpg)
Eelmise aasta lõpuks valmis Kiltsi kaardilossi sisekujunduse arhitektuurne projekt ja näituseala graafiline kujundus. Mõisas hakatakse tutvustama kaarte ja nende ajalugu.
Praeguseks on uued väljapanekud kolmes lossi ruumis ning need tutvustavad kuulsat meresõitjat Adam Johann von Krusensterni ning kartograafia teemat. Näiteks on vaatamiseks väljas vanad Krusensterni- aegsed kaardid.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et võimlasse paigutatakse valgustatud infoviidad kevadel pärast kooliaasta lõppu ning enne aktiivse turismiperioodi algust.
Samuti saab seal korraldada praktilist pikkuskraadide mõõtmist turismirühmadele, et nii täiskasvanutel kui lastel tekiks ettekujutus, kuidas see käib.
Tuleb ka võimalus mängida suure täringuga ümbermaailmareisi reeglitel põhinevat mängu, mis tutvustab Adam Johann von Krusensterni juhitud merereisi teekonda.
“Kuna Kiltsi mõisas tegutseb kool, peame arvestama, et huvilistele saab lossi tutvustada eelkõige suvel,” märkis vallavanem.
Selleni, et Kiltsi kaardilossis saaks korraliku ülevaate kaartide ajaloost, on siiski veel pikk tee minna. Tulevikus peaks seal eksponeeritama kaarte alates muinasajast kuni tänapäevaste GPS-lahendusteni.
Näitusepindade hulk ajapikku suureneb. Indrek Kesküla hinnangul on OÜ Velvet koostatud sisekujunduse projekt väga tähtis, sest selles on ette nähtud edasised suunad.
Kiltsi kaardilossi programmi käigus valmisid ka mõisakooli ja kaardilossi tutvustav veebileht, samuti trükised.
Kaardilossi ümbrusega aitavad tutvuda mõisaparki paigaldatud viidad, mis annavad ülevaate viieteistkümnest huvitavast objektist.
Kiltsi kooli õppeprogrammis on muu hulgas giidiõpe, lossi tutvustavad külalistele noored – õpilasgiididele valmisid ka ajastukohased riided.
Kaardilossi loomist toetati Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” 57 800 euroga, koos valla omaosalusega läks idee teokstegemine maksma 68 000 eurot.