Majutusasutused jäävad maksuhammasratta vahele

Andres Otsa hinnangul ei ole ettevõtluse seisukohalt hotellitubade hindades maksutõusu kajastumiseks ruumi, sest majanduses on keerulised ajad ja välisturistide arv väheneb. Foto: Meelis Meilbaum

Valitsuse kava tõsta majutusasutuste käibemaksu enam kui kaks korda ajab hotellipidajatel harja punaseks. Juba praegu on olukord selline, et elatakse küll ära, kuid investeeringuteks raha pole.

Vähese majutuskohtade arvuga FIEd, kel käibemaksukohustus puudub, jääksid maksutõusust mõjutamata. Seda kinnitavad ka Lääne-Virumaa turismitalude pidajad.

“Väikeseid FIEsid, kellel on alla kümne koha, see vaevalt puudutab, suuremate majutusasutuste puhul hakkab aga kindlasti rolli mängima,” öeldi Toomarahva turismitalust. Vihula mõisa majutusjuhi hinnangul kavandatav maksutõus turistide arvu mõjutama ei hakka. “Tõenäoliselt jaotuvad siis turistid rohkemate ettevõtete peale,” oletas ta. Kuid finantsilise poole pealt olevat siiski tegu suurema muudatusega ning raamatupidaja tegeleb juba arvutustega.

Andres Ots Wesmo OÜst, mis haldab Rakvere hotelli Wesenbergh, ei pea valitsuse sammu õigeks. “Tallinnas ja Harjumaal võib ju käibemaksu tõsta, nemad elavad ära. Wesenberghi hotellis pole me aga 12 aastat toahindu tõstnud – ja mõelge, mis selle aja jooksul palkadega toimunud on.” Andres Ots tuletas meelde, et viis aastat tagasi tõsteti majutusettevõtete käibemaksu juba viielt protsendilt üheksale ning järgmise aasta maksutõus kajastub mingil määral ka hotelli hindades, kuigi ruumi selleks ettevõtluse seisukohalt enam praktiliselt pole.

“Soomlasi käib vähem, kuna majanduses on keerulisemad ajad ja Venemaa turg on nüüd 100% ära kukkunud. Lätlasi käib, aga vähe, ja nemad otsivad tavaliselt kõige odavama kodumajutuse,” selgitas Ots seisukorda Lääne-Viru majutusturul ning nentis, et ära elatakse ikkagi pea ainult siseturistide toel.

Maapiirkondade turismimajanduse probleem on Otsa sõnul see, et kui ära veel elatakse, siis suuri investeeringuid ei saa teha juba ligi kümme aastat. Käibemaksu tõstmisest parema lahendusena näeks Ots seda, kui riik tegeleks aktiivsemalt Eesti kui turismimaa reklaamimisega.

“Meil ei käi peaaegu üldse rootslasi – ja see on meie naaberriik,” ütles Ots. Teise võimalusena näeks ta diferentseeritud käibemaksu: kõrgemat Tallinnas, kus turiste rohkem, ja oluliselt madalamat maapiirkondades, kuhu külastajaid satub hoopis harvemini.

Tulevane maksutõus ajendas Eesti Hotellide ja Restoranide Liitu (EHRL) tegema valitsusele pöördumise, millega palutakse maksutõus edasi lükata: “Asjad on halvad. Palume kavandatav majutusasutuste käibemaksu 50protsendiline tõus edasi lükata aastani 2019,” seisab ühises kirjas. EHRLi juhatuse esimees Verni Loodmaa kommenteeris liidu konverentsil lühikest kirja nii, et liit on oma seisukohti juba argumenteerinud ja sektori probleeme valitsusele seletanud.

“Need probleemid on väga selged. Eesti majutusasutuste tänavused kahe kuu näitajad on negatiivsed. Liitlaste lahkumine Tallinna hotellidest on trendi alla pööranud. Meie peamised eksporditurud ei näita paranemist ja meie lähinaabritel on läbi maksude meie ees konkurentsieelis,” rääkis Loodmaa Eesti olukorrast.

Loodmaa sõnul pole EHRLi eesmärk viriseda ega vinguda, kuid ta soovitas riigil jälgida Ida-Virumaal toimuvat ning siduda see täna tehtavate otsustega: “Praegu istub valitsus Narvas ja lahendab sealseid probleeme. Me ei soovi, et valitsus lahendaks kahe aasta pärast meie probleeme samamoodi, soovime seda ennetada,” rääkis Loodemaa liidu konverentsil.

Valitsuskoalitsioon soovib 2017. aastal tõsta majutusasutuste käibemaksumäära praeguselt 9 protsendilt 20 protsendile. See tooks maksutõusu toetajate hinnangul riigikassasse

23–26 miljonit eurot lisatulu aastas. Samal ajal hoiatavad turismi- ja majutusasutused, et samm on ennatlik.

Eesti niigi kiratsevas turismis valitseb sektori ekspertide hinnangul oht, et maksutõus toob kaasa turistide vähenemise ja riigikassa täitmise asemel seistakse silmitsi sääraste probleemidega, nagu tööhõive kahanemine turismisektoris ja Eesti kui sihtriigi atraktiivsuse vähenemine nii välis- kui ka kodumaiste turistide silmis.