Urmas Roosimägi: Keskharidus üheksa aastaga

Urmas Roosimägi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui keegi Eestis käiks pealkirjas sisalduva mõtte välja, nimetataks teda paremal juhul diletandiks. Reformierakonna riigikaitse programmis jahmatas suund palgaarmeele ja ajateenistuse lühendamisele kuue kuuni.

Kui meenutada Gruusia sündmusi, siis rahvas tahtis oma riiki kaitsta, aga mehed ei olnud välja õpetatud, mobilisatsioonisüsteem puudus, välja arendamata olid mobilisatsioonidepood varustuse jaoks, puudusid ka selgelt sõnastatud kaitseplaanid. Samas ei olnud rahutagamise operatsioonide tarbeks välja õpetatud Gruu­sia palgaarmee võimeline tekkinud olukorras toimima.

Kaitsevõime nullimine

Ka Läti ja Leedu otsus minna üle palgaarmeele tegi nende riikide kaitsevõime nullilähedaseks. Seda kinnitavad kõik eksperdid kui ühest suust.

Loodan, et Eesti juhtivad poliitikud saavad ikka aru, et palgaarmee küsimus on Eesti riigi jaoks ammendunud ja usutavat riigikaitsesüsteemi meie väikeses riigis võib välja ehitada vaid ajateenistusele tuginedes.

Riigikaitsekomisjoni esimees härra Mati Raidma ütles alles hiljuti antud usutluses, et meie eesmärk on lühendada ajateenistust kuuele kuule, sest ajateenistus tugineb vabatahtlikkusele.

Mulle ei mahu pähe, kuidas riigikaitsekomisjoni esimees on unustanud põhiseaduse ja kaitseväe teenistuse seaduse, kus on selgelt kirjutatud, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras ehk on kohustatud läbima ajateenistuse. Ajateenistuse lühendamine lõhub kogu riigikaitse toimiva süsteemi.

Vabatahtlikega arvestamisel on ju päästeametil kurb kogemus. Millegipärast ei ole kriisisituatsioonides, olgu suurem tulekahju või lumetorm, kuskil näha neid tuhandeid väljaõpetatud vabatahtlikke.

Omal ajal tegin mina ettepaneku suunata päästeametisse alternatiivteenistuse poisid ja need, kes tervislikel põhjustel ei saa kaitseväes teenida. See on suur inimressurss, kellest päästeamet võiks rahuajal alternatiivteenistuse raames üksnes väljaõppe ja süsteemi loomise kuludega endale kriisiolukorras rakendatavaid spetsialiste koolitada. Kahjuks viskas päästeameti juhtkond selle ettepaneku toona prügikasti.

Reformierakonda pole kunagi huvitanud riigikaitse. Erakonna riigikaitsepoliitikat kujundab kõrgharidusega tuletõrjujast riigikaitsekomisjoni esimees, kelle juhtimise all ei ole üllitatud ühtegi arvestatavat seaduseelnõu, mis võiks tugevdada Eesti riigi kaitsevõimet.

Reformierakond on propageerinud mõtet, et iga reform peab baseeruma majanduslikul efektiivsusel. Aga ajateenistuse lühendamine käivitab ahelreaktsiooni, mis nõuab süsteemi ümberkorraldust, millega kaasnevad lisakulutused ja kogu kaitseministeeriumi eelarvestruktuuri muutmine.

Kulud suurenevad

Oponendid võivad mulle öel­da, et Soomes teenib põhikoosseis kuus kuud. Nii on see tõesti. Kuid selleks, et välja õpetada kompanii suurune üksus, kasutavad soomlased 30 kuni 35 instruktorit. Meie kompaniis aga tegeleb ajateenijatega parimal juhul 8 instruktorit. Eesti Kaitsevägi peaks väljaõppe tõhustamiseks instruktorite arvu neljakordistama, suurendades neljakordselt ka personalikulusid.

Hetkel on Eestis ligi 100 000 töötut, kellest üks suurimaid riskigruppe on 18-24aastased. Ajateenistuse lühendamine vaid toodab lisajõude töötute armeele. Ei tohiks unustada, et ajateenistuses õpivad meie poisid kasulikke ameteid, mida on võimalik tsiviileluski rakendada - autojuhid, logistikud, sidespetsialistid, parameedikud jne. Kahjuks ei ole neid ameteid võimalik kuue kuuga omandada.

Kaitsevägi kui koolitaja

Näiteks igal aastal koolitab Eesti Kaitsevägi välja ligi 1000 autojuhti. See kursus kestab kolm kuud. Aga kui ajateenistus oleks kuus kuud, siis kuidas on võimalik kolme kuuga teha poisist sõjaväelane? Ega meil Kopperfieldid aega ei teeni. Teisalt, ka see oleks võimalik juhul, kui kahekordistada protsessi kaasatud autokoolide ja instruktorite arvu, mis omakorda kahekordistab kulusid.

Omast kogemusest võin öelda, et näiteks ei ole võimalik kuue kuuga õpetada kantava raketikompleksi Mistral spetsialiste.

Tõesti ma saan aru, et valimised on tulekul ja iga erakond püüab võita valijate hääli, suurendada oma valijaskonna hulka. Kuid visata valimiste altarile Eesti riigikaitsevõimekus, on minu meelest kuritegu.