Jäätmemajanduse probleemid vajavad lahendamist

Lääne-Viru Jäätmekeskuse juhataja Toomas Väinaste soov on, et omavalitsustel oleks tulevikus suurem sõnaõigus kohaliku jäätmemajanduse korraldamisel. Foto: Tairo Lutter

Kuigi jäätmemajanduse arendamisega on Eestis tegeletud aktiivselt rohkem kui tosin aastat, näeb MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus juhatuse esimees Toomas Väi­naste selles valdkonnas valupunkte, mis vajavad lahendamist.

Jäätmemajandus on valdkond, kus aeg-ajalt tekib tõsiseid probleeme. Riigikogus võeti hiljuti vastu jäätmekäitlust reguleerivate seaduste muudatused, mille sisu läheb mitmel hinnangul vastuollu ELi õigusega. Milliseid vastuolusid näete teie selles seadusemuudatuses?

Kõigepealt torkab silma riigihangete seadusse sisse viidud muudatus, nn house ehk majasisese teenuse osutamise võimaluse välistamine korraldatud jäätmeveol. See on vastuolus ELi seadustega, ja mis kõige kummalisem, põhjenduses on viidatud vääriti Euroopa Kohtu lahendile. Sellised asjad on õigusriigis lubamatud, mistõttu pöördusimegi Eesti vabariigi presidendi, riigikogu esimehe ja aseesimeeste ning kõigi fraktsioonide esimeeste poole palvega seadusemuudatust veel kord analüüsida.

Milline on seadusemuudatuse jõustumise mõju kohalike omavalitsuste jäätmemajandusele?

Seadusemuudatuse jõustumine 16. detsembril vastu võetud kujul võtab omavalitsustelt võimaluse korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust erafirmadest sõltumatult. Seda ka siis kõigi omavalitsuste omandisse kuuluvas jäätmekäitluskeskuses iseseisvalt elanikele jäätmete vastuvõtuteenust osutada. Omavalitsustel ei ole õigust suunata nende territooriumil tekkivaid jäätmeid neile endile kuuluvasse jäätmekäitluskeskusse.

Seaduse sellisel kujul parandamine kinnistab paarile välis­era­ette­võttele ka järgnevateks aastateks valitseva turupositsiooni, seda kohalike omavalitsuste ja inimeste arvelt.

Tavakodaniku jaoks võib see aga juba lähitulevikus tähendada kontrollimatut hinnatõusu.

Kuidas oleks võimalik leida kompromissi?

Raske on rääkida kompromissist, kui jutt on Lääne-Virumaa elanike huvide kaitsest.

Jäätmemajanduse edendamisega on Eestis aktiivselt tegeletud rohkem kui kümmekond aastat. Endiselt risustatakse keskkonda prügi ja igasuguste jäätmetega. Mis on põhjuseks ja milles näete teie olukorrast väljapääsu?

Kõik algab inimesest endast, kuid samas on asjal ka teine pool. Jäätmeid peab olema võimalik lihtsalt ja mugavalt ära anda kodust mitte väga kaugel, see tähendab, et võimalus peab olema meiegi maakonnas.

Seda võimaldabki meie poolt Rakvere külje alla Piira külasse rajatav uus jäätmekäitluskeskus, mis aitab kohalikel omavalitsustel jäätmete vastuvõtu hinda kontrolli all hoida.

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asutati 2007. aasta septembris. Kes olid asutajad ja mis on olnud mittetulundusühingu tegevuse eesmärgid?

Asutajateks olid kõik 15 Lääne-Viru omavalitsust. Projekti kavandati juba alates 2005. aastast. Eesmärgiks on rajada maa­kond­lik ­jäät­mekäitluskeskus, mis hakkaks teenindama kogu Lääne-­Viru maakonda ning kus toimuks ­olme- ja ohtlike jäätmete ­vastuvõtt, liigiti kogutud jäätmete järelsortimine, jäätmete pressimine ja pakendamine ning taaskasutusse suunamine.

Milliste probleemide ­lahendamisega tuleb MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus tegeleda?

Eelkõige oleme pidanud tegelema jäätmete suunamise küsimusega meie poolt rajatavasse jäätmekäitluskeskusse. Omavalitsustel peab olema õigus suunata oma territooriumil tekkivad jäätmed enda jäätmekäitluskeskusse.

Mida peate senises tegevuses suurimateks kordaminekuteks?

Peamine kordaminek on ajakohase jäätmekäitluskeskuse projekti ja äriplaani koostamine, sellele KIKi toetuse saamine ning edukalt läbi viidud ehitushanke korraldamine. Tänaseks on ehitaja leitud.

Detsembri algul sõlmisid MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja OÜ Astlanda Ehitus töövõtulepingu Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskuse rajamiseks. Tutvustage nimetatud projekti?

Pakkujaid oli üheksa ehitusfirmat. Projekti ehituslikuks maksumuseks ilma käibemaksuta jäi 34,2 miljonit krooni. Võitja Astlanda Ehitus OÜga sõlmitud lepingu järgi peab objekt valmima 1. novembriks 2011.

Kes olid rahastajad ja millal on projekti lõpptähtaeg?

Rahastavad KIKi Ühtekuuluvusfond 36,1 miljoni ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 18 miljoni krooniga. Toetuse eraldanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt on projekti lõpptähtajaks märgitud 31. detsember 2011.

Milliseid muudatusi toob keskuse valmimine maakonna jäätmemajandusse?

Seoses Ussimäe prügila sulgemisega juulis 2009 kadus Lääne-Virumaal maakondlik jäätmete käitlus- ja vastuvõtukoht.

Rajatav jäätmekäitluskeskus võimaldab vastu võtta nii olme- kui ohtlikke, samuti suurjäätmeid, ühesõnaga nii elanikkonnalt kui ettevõtetelt praktiliselt kõiki jäätmeid, neid käidelda ning suunata edasisele käitlemisele või taaskasutusse.

Eesmärgid

• jäätmete vältimine
• vähendamine
• korduvkasutus
• taaskasutus
• lõppladestamine