Ärganud karu astus läbi Oandu looduskeskusest

Uudishimulik karuott jättis endast maha jäljerea. Foto: Tiina Neljandik

Talve maha maganud karud hakkavad tasapisi virguma; unised metsaotid võivad ärgates aga näljased ja uudishimulikud olla. Nii jalutas talveunest ärganud suur, hinnanguliselt kuni 200 kg kaaluv karu läbi Virumaal Oandu looduskeskuse hoovist ja uuris infotahvleid.

RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik märkis, et üldiselt on nad küll harjunud, et neil metsloomad ukse eest läbi jalutavad, kuid tavaliselt on nad siiski väiksemat sorti kui äsjane külaline.

«Matkaja leidis Oandu loodusmetsaraja algusest karu jäljerea, mis keset päist päeva tema suusaraja kõrvale oli tekkinud,» rääkis looduskeskuse juht Tiina Neljandik.

Neljandik läks seepeale uurima, kuhu uudishimulikul metsaasukal siis asja oli. «Jäljeraja järgi selgus, et mesikäpp suundus otse looduskeskuse poole ja inspekteeris infotahvlit «Kes Oandu metsas elavad» – kas seal on ikka karu kohta kõik kirja pandud,» rääkis Neljandik muigamisi.

Mesikäpp oli jalutanud otse läbi looduskeskuse õue, jättes endast maha jäljed, mis olid otsekui templiga lumele vajutatud. Lõpuks suundus majesteetlik loom üle jäätunud paisjärve metsa edasistele toiduotsingutele.

Asja uuris ka loodusmees Peeter Hussar, kel Oandu looduskeskusesse samal päeval asja oli. «Peeter Hussar vaatas jälgi ja leidis, et mõmmik võis kaaluda oma 180–200 kilo,» ütles Tiina Neljandik.

Oma sõnul on tal väga kahju, et ta keskpäeva paiku looduskeskuse aknast välja ei vaadanud, ent sügavalt hea meel, et ta sel ajal üle õue minema ei juhtunud.

Sest kuigi karu paneb Neljandiku väitel üldjuhul ikka ise plehku, kui mõne inimese otsa satub, on mesikäpad praegu pahurad, unised ja näljased ning lähemalt uurida või pildistada neid kindlasti ei tasuks. «Metsloom on metsloom, ta on ettearvamatu ja temaga tuleb ettevaatlik olla.»

Ka keskkonnaamet on inimesi taliunest virguvate karude eest hoiatanud, sest poegadega emakaru võib inimesele eluohtlik olla. Seega ei tohi metsas mesikäpaga kokku juhtudes mitte mingil juhul asuda looma jälitama või karuperet segama.

Keskkonnaameti sõnul on ootamatu kohtumise puhul ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Karu on kõigesööja, varakevadel toitub ta sageli raibetest, kuid võimaluse avanedes võib ta kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi, mispärast peavad ka talunikud ettevaatusabinõud kasutusele võtma.