Pühade ajal hakkas kellelgi hangedes Rakvere keskväljakul põlvpükstes külmetavast jalgrattal poisist kahju ja sidus talle kaela valge salli. Enne jõule kandis skulptuuripoiss ka lühikest aega rahvusvärvides salli.
Juhtkiri: Sall poisile tavaks
Tegu on ju omamoodi armsa ettevõtmisega. Kui selline tava iseenesest tekkima hakkab, siis miks mitte seda soodustada ja mõnel linnale tähtsal päeval noormeest salliga ehtida. Võib ju paralleeli tuua Brüsselis oleva pissiva poisi kujuga, millele erinevate maade rahvuspühadel pannakse selga vastavad rahvarõivad. Manneken Pisi riietamine sai alguse juba 1698. aastal. Brüsseli linnamuuseumis on hoiul üle 800 kostüümi, sealhulgas ka eesti ja setu rahvariided. Ehk leiavad Rakvere poisi sallid ükskord oma koha siinses linnakodaniku majamuuseumis.
Linna sümbolite ja skulptuuridega seotud traditsioonide näiteid leiab lähemaltki. Tartus pesevad volbriõhtul tudengid vahuveiniga Toomemäel Baeri kuju pead, mille eeskujul tehakse Rakveres sedasama Kreutzwaldi kujuga.
Rakveres on tavaks saanud ka linnuse lippude vahetamine ja tarva skulptuuri riietamine sumovöösse või korvpallisärki. Nüüd on palju mugavam võimalus keskväljakul seisva poisi vahendusel oma sõnumit edastada.
Tahaks poliitikutele ja erakondadele ning firmadele öelda, parafraseerides “Ärapanijast” tuntuks saanud lauset: “Käed eemale meie poisist!”
Ja pole mõtet hakata silmakirjalikult rääkima Rakvere linna värvidest, kui neid on tarva juures kasutanud üks konkreetne erakond, kelle värvid juhtumisi Rakvere lipuvärvidega kokku langevad.
Keskväljakul asuv skulptuur on seotud konkreetse isiku ja konkreetse looga, ning nagu aeg näidanud, on see saanud oluliseks osaks Rakvere linnapildist. Hea meelega teevad selle juures peatuse nii linnakodanikud kui külalised. Seega pole noormees jalgrattaga sümbol, mida rakendada poliitvankri või reklaamikampaania ette. Tal on oma sõnum, mida levitada.