Kui 5000 elaniku piir on Lääne-Virumaal praeguste ühinemistendentside puhul suhteliselt kergesti saavutatav, siis 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamine võib olla üpris keerukas.
Valdade matemaatika: soovide täitmine on keerukas
9. aprill 2016, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus esimese lugemise läbinud haldusreformi seaduse eelnõu järgi peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamine.
Kadrina vald on teinud ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Haljala, Vihula ja Rakvere vallale, liitumisel sünniks 11 500 elanikuga omavalitsus. Vastuseid Kadrina saanud veel ei ole, kuid on teada, et Rakvere vald peab läbirääkimisi hoopis Sõmeruga. Nende liit annaks enam kui 5500 elanikuga valla.
Vihulale on aga liitumisettepaneku teinud ka Kunda, kes lisaks tahab läbi rääkida Viru-Nigula ja Aseriga. Nelja peale tuleks kokku üle 8100 elaniku, Vihulata jääks valda 6165 inimest.
Pandivere valla moodustamiseks käivad kõnelused Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vahel. Elanike arvu liitmine annab tulemuseks ligi 11 600 inimest. Tamsalu on teinud ühinemisettepaneku ka Tapale ning sedakaudu sünniks pisut suuremgi vald.
Laekveregi vaatab Pandivere kõrval teises suunas ning on teinud liitumisettepaneku ka Vinnile. Veel on Vinnile kosja läinud Rägavere vald. Kolme peale kokku saadaks pisut üle 7100 elaniku. Sellel suunal on ettepaneku teinud Avinurme valdki, kuid Laekvere ütles naabrina läbirääkimiste alustamisest ära. Ent ka Avinurme 1321 elanikku ei kergitaks Vinni baasil moodustatava valla elanike arvu soovituslikule 11 000 ligilähedalegi.
Vastavalt eelnõule on miinimumkriteeriumitele mittevastavatel kohalikel omavalitsustel 2016. aasta lõpuni aega otsustada, kellega vabatahtlikult ühineda, ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Kui liitumise tulemusel moodustub vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsus, saab tekkinud omavalitsus täiendavat toetust.
Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et siiani ei ole Eesti seadustes kuskil sätestatud, millise võimekusega peab omavalitsus olema, et see oleks suuteline iseseisvalt tagama kõiki olemuselt omavalitsuslikke ülesandeid. “Eri analüüside tulemused, ekspertide seisukohad ja arutelud viitasid küllaltki üksmeelselt omavalitsuse elanike arvu seotusele omavalitsuse teostamise võimekusele,” lausus ta. “Eri teenusepiirkondade, ametnike kompetentsuse ning finantssuutlikkuse hindamise põhjal jõudis ekspertkomisjon soovituseni rakendada elanike miinimumsuuruse kriteeriumiks 5000 inimest.”
Aas märkis, et alates 5000 elanikuga omavalitsusel tekib professionaalne haldusvõimekus täita seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid ja pakkuda oma elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid. “Samas, suuremat piirkonda hõlmavaks ning strateegilise juhtimise osakaalu kvalitatiivset muutust võimaldavaks pidasid eksperdid 11 000 ja enama elanikuga omavalitsusi,” lisas ta.