Ene Ergma: riik on iga inimene, tema kodu ja pere

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ene Ergma.
Ene Ergma. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees


Virumaa Teataja veebiväljaanne avaldab Riigikogi esimehe Ene Ergma uusaastatervituse täies pikkuses.
 

Head kaasmaalased!

Uus aasta on kätte jõudnud. Eestis on käibel meie jaoks uus raha - euro. Tore on uut aastat alustada positiivsete emotsioonidega. Hea on tõdeda, et meil on käibel
turvaline valuuta, mida kasutab suur osa Euroopast ja aktsepteerib kogu maailm.

Eurot kasutavate riikide perre astumise järel on Eesti üks tugevamini lõimunud riike maailmas. Pole palju maid, mis kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu ning on Schengeni
leppega liitumise kaudu osa Euroopa Liidu piirideta tsoonist.

Tugevam seotus tähendab rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale.

Kui vaadata tagasi Riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid
hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele
maandusime.

Tunnustan XI Riigikogu, kes suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid.
Tunnustan valitsust, kes esmakordselt meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.

Head eestimaalased!

Me valime märtsis uue Riigikogu. Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet - valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel
teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik
võlgu.

Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma.

580 000 töötavat inimest maksavad riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi
konkurentsivõime ja toimiv majandus.

Märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid. Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud
inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele südamele panna seda, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis
eelmisel sajandil.

Head inimesed, ma tean, et te teete märtsis targa valiku.

Armsad kaaslased!

Riik ei ole ainult hulk institutsioone, riik ei ole ainult reeglid ja neile allumine. Riik on iga inimene, tema kodu ja pere. Olgem kohal seal, kus meil on võimalik aidata, lausudes lahke sõna või ulatades abikäe. Kuulakem, märgakem ja
aidakem teist inimest. Igaüks, kes teeb korda oma kodu, viib ellu oma ideed või aitab teist inimest, on meie riigile hea kodanik.

Suurim vastutus on hoida üksteist ning olla aus ja vaba inimene.

Ilusat uut aastat teile kõigile!

Tagasi üles