Veelindude toitmine rikub rändeinstinkti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sinikael-pardid Rakvere rahvaaias.
Sinikael-pardid Rakvere rahvaaias. Foto: Eva Klaas

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Läänemeri pole kinni külmunud ja linnud saaksid praegu veel lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele rännata. Seetõttu ei ole mõistlik asulates toita sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, meelitades linde paigale jääma.


“Linde talvel toites meelitame neid muutma oma käitumisharjumusi, see aga on halb ja kohati ohtlik nii lindudele kui ka inimestele,” ütles keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.

Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi.

Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt (õrn jää, liiklusohud) ohtlikke olukordi.

Inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid, mis on lindude jaoks täiesti võõras toit ning kahjustab nende seedeorganeid ja üldist tervist.

Tehisliku ning lindude tervisele otseselt kahjuliku toiduga parte ja luiki toites käitub inimene väga lühinägelikult, nõrgestades oluliselt nende lindude lennuvõimekust ja pikemas perspektiivis ka kevadist sigimisedukust.

Veelindude jaoks on parim käituda oma aastatuhandete jooksul välja kujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärasuste nõrgenemist.

Märksõnad

Tagasi üles