Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesest jaanuarist jõustusid äriseadustiku muudatused, millest olulisim on võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata.Justiitsminister Rein Langi sõnul pole Eurobaromeetri küsitluse järgi ligi pool Eesti elanikest kunagi mõelnud ettevõtlusega alustamise peale ja vaid 2% märkis oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtlus- või omanikutulu.
“Näiteks kui mõni ettevõtlik inimene soovib hakata pakkuma nõustamisteenust ja sooviks seda teha äriühingu kaudu, siis ei ole ju selleks hädapäraselt vaja muud kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist,” selgitas minister. “Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab.”
Kuigi seni kehtinud miinimumkapitali nõue säilib, siis ei pea ettevõtlusega alustada sooviv inimene summat enam enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.
Langi selgitusel on viimane vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks samas kaitseta võlausaldajad. “Vastasel juhul võime jõuda vastupidise tulemuseni, kus kaitseta jäänud võlausaldajate võimalikud pankrotid ei aitaks ettevõtlusele mitte kuidagi kaasa.”
Lisaks vähendavad kehtima hakanud muudatused ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid: nt osaühingu poolt äriregistrile esitatavate dokumentide vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks, samuti väheneb audiitori kaasamise kohustus erinevate hinnangute andmisel. Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.