Urmas Roosimägi ei taha saada poliitbroileriks

Urmas Roosimägi on enne riigikogu valimisi nõutud persoon, kuid isemõtlev mees kaalub hoopis üksikkandidaadina parlamenti pürgimist, sest ühegi poliitilise jõuga ta end siduda ei soovi.

FOTO: Meelis Meilbaum

Pärast seda, kui brigaadikindral Urmas Roosimägi kaitseväeteenistusest reservi läks ja kohalikel valimistel võimsa häälesaagi kogus, on tal kosjas käinud peaaegu kõikide parteide esindajad. Isemõtlev mees aga on kõigile korvi andnud ja kaalub minna parlamendivalimistele üksikkandidaadina.

“Viimasel ajal, kui keegi minuga kokku saab, on alati esimene küsimus – kas ma lähen riigikogu valimistele,” räägib praegu erakonnatuna Tapa volikogu juhtiv kindral. “Mulle on isegi pakutud olla sõltumatu kandidaadina nende esinumber. Aga ma ei taha kellelegi teenet võlgu jääda.”

Nii et kosilasi on palju olnud.

Ma ei varja seda, et suvest saadik on peaaegu kõik erakonnad minuga ühendust võtnud ja pakkunud mulle võimalust astuda nende ridadesse, kusjuures kaks juhtivat erakonda on teinud mulle väga hea pakkumise, näiteks keskerakonnas kandideerides oleks mulle tagatud maakonnas esinumbri koht.

Ometi olete neile kõigile seni ära öelnud. Miks?

Minu jaoks on enamik erakondi laias laastus ühesugused, vahe on vaid selles, et ühed on võimul ja teised pürivad võimule.

Igal erakonnal on mingi maailmavaade, millega nad propageerivad oma väärtusi. Aga kui sa võtad terve erakonna, siis vaid paarkümmend protsenti inimestest hoiab nendest väärtustest kinni. Kõik teised, kes seal ringi jooksevad, on nagu poliitbroilerid.

Kui ma küsin, kas keegi on suuteline nimetama kõik 101 riigikogu liiget, ei vasta ära mitte keegi. Seal on inimesi, kes istuvad oma 31 häälega, aga mida nad seal teevad? Paljude jaoks on riigikogusse pääsemine nagu äriprojekt. Nad ütlevad, et kui nad ei pääse riigikogusse, siis kuidas nad saavad oma laenud maksta või peret toita. Kui see on ainus eesmärk, siis öelge, milliseid väärtusi nad tegelikult kannavad?

Te ei ole poliitikutest just eriti heal arvamusel.

Poliitikud, uskuge mind, elavad omas dimensioonis. Võtame Savisaare skandaali. Kas te mõtlete, et see kõik rahvast huvitab? Poliitikud siblivad ringi, käivad oma spekulatsioone välja. Aga kui sa räägid inimestega, siis inimestel on hoopis teised mured, näiteks kõrge bensiinihind, soojaarved, kallis toit …

Sa võid Savisaarele sarved pähe panna, aga tema valijad vaatavad talle otsa ja ütlevad, et ikka on ilus. See skandaal ju Savisaare valijat absoluutselt ei mõjuta.

Minu endine alluv Rein Toomla kirjutas Postimehes väga hästi, ta põrmustas selle kapo raporti. Mind ei huvita, kas Savisaar võttis Vene raha või mitte. See on tagajärg, aga mis on põhjus? Erakonnad pole saanud kokku leppida erakondade rahastamise seaduses. Kõik on huvitatud mingisugustest skeemidest, sellepärast nad ei saagi milleski kokku leppida.

Kui ma rääkisin tuttavate vastuluurespetsialistidega, siis nad ütlesid, et see rünnak on suunatud rohkem Jakunini vastu. Kui me vaatame, et järgmisel aastal on Venemaal presidendivalimised, siis tuleb arvestada Jakunini mõjuvõimu - et kummale poole siis Jakunin läheb, kas Putini või Med­vedevi. Minu isiklik arvamus on see, et Venemaa jaoks on Savisaar mahamängitud kaart.

Minnakse Läti teed, nad vajavad Eestis tugevat vene parteid. Meil on venelasi 200 000, Eestis käib valimistel tavaliselt 600 000 inimest, kujutage ette. Sisuliselt läks Eesti kaasa Vene operatsiooniga.

Kui meie venelased koonduksid ühe partei alla, siis nad tuleksid lõdvalt võimule, praegu nad aga lähevad Savisaare taha või ei tule üldse valima. Klenski on ju kogu aeg rääkinud, et tänu Savisaarele pole venelastel oma parteid.

Räägite siin keskerakonna esimehest, aga milline on teie suhtumine teistesse parteidesse?

Väga tugev pakkumine tuli ka IRLilt, aga ausalt öeldes ei saa ma aru, miks ma peaks minema nende esinumbrile hääli korjama. Ma olen Nõukogude armees olnud seitse aastat ühes ametis, sest ma ei olnud kommunist. Mind kutsuti poliitosakonda ja öeldi, et sa oled parim spetsialist, aga me ei saa sind edutada, sest sa pole parteilane. Praegu räägitakse ju sama asja: astu parteisse, järgi partei distsipliini, siis sind edutatakse.

Kui sa parteilasena midagi ütled, siis pead jälgima, et sa oled poliitiliselt korrektne, et see meeldiks partei juhile, et see läheks ideoloogiaga kokku. Kui ütled midagi valesti, siis sa kukud kolinaga tahapoole.

Meil on reformierakonna liikmest maavanem. Ta võtab väga palju sõna tervishoiuküsimustes. Kui ma olen öelnud, et kõik, mis ta räägib, on õige, ja küsinud, kas ta on midagi ette võtnud, siis ütleb, et ei ole. Kui süsteem ei tööta, siis tuleb süsteemi muuta. Me võime kõik kiruda, aga see on populistlik. Ükski vallavanem pole sel teemal sõna võtnud, sest see pole omavalitsuse asi. Ja vallavanem on reformikas või kuulub IRLi. Kuna mina olen sõltumatu, siis mina saan sellest rääkida.

Kuulsin raadiost, kuidas arutati astmelise tulumaksu üle. Üks proua helistas ja rääkis, et tema on küll astmelise tulumaksu poolt. Siis küsiti, keda ta valimas käib. Vastus oli, et Ansipit. Aga Ansip on ju astmelise tulumaksu vastu. Inimene ei vii neid asju absoluutselt kokku.

Volikogu esimehena olete olnud ametis juba üle aasta. Kuidas seda perioodi enda jaoks hindate?

On olnud igasuguseid asju, ka pettumusmomente. Pettumus on sellest, et riigil ei ole selget regionaalpoliitikat. Näiteks omavalitsustelt nõutakse eelarvestrateegiat – panna eelarve kokku neljaks aastaks. Aga kuidas sa saad seda teha, kui mängureeglid kogu aeg muutuvad. Olen selles ametis saanud hea kogemuse. Ja lubatud projektid on Tapa vallas käiku läinud, on tekkimas uusi töökohti, eelarve on tehtud läbipaistvaks jne.

Nagu linna peal räägitakse, vaenlasi sain palju juurde, aga samuti ka kaasamõtlejaid. Üks ütles, et enne oli nii hea rahulik elu, kuni tuli see f… kindral. Aga minuga võib alati asju arutada, ja kui mul on mingi teema, siis räägin ka opositsiooni vanade olijatega.

Millise otsuseni olete siiski seoses märtsivalimistega jõudnud?

Ma jätan veel akna lahti ning kuni 15. jaanuarini kaalun, kas minna üksikkandidaadina kevadistele parlamendivalimistele. Lääne-Virumaal on kõigest viis mandaati, seega peaks üksikkandidaat võtma iga viienda hääle. Kuid kandideerides ma võiks siin natuke segadust tekitada ja protsessi mõjutada, isegi kui mind riigikogusse ei valita.

Teiseks, riigikogusse minnes peab olema eesmärk. Kahtlen, kas minu eesmärk on istuda seal nagu Majoneesi-Kundla.

Pärast seda, kui üksikkandidaat Indrek Tarandit saatis uskumatu edu eurovalimistel, võib arvata, et praegustes poliitikutes ja parteides pettunud inimesed võiksid taas ka siin üksikkandidaate eelistada.

Selleks peab Lääne-Virumaal koguma üle 5000 hääle. Ja ega ma ei oleks pettunud, kui saan vähem hääli. See on inimeste valik. Aga siis pole vaja pärast kiruda. Eesti poliitiline süsteem on selline, et kui inimene tahab poliitikasse minna, siis ta peab koputama parteide ustele.

Uus aasta on alanud. Millise hinnangu annate lõppenud aastale ja kuidas vaatate saabunut?

Suuri emotsioone tekitab muidugi euro tulek. Kuigi siin on palju arvamusi euro jätkusuutlikkusest. Euroopa Liidus ei ole võimalik läbi viia ühtset rahanduspoliitikat.

Eurole üleminekuks oleme pidanud palju ohverdama, me oleme igal pool kärpinud. Aga kas pikas perspektiivis oleks kroon jätkusuutlik? Ka ei oleks. Meil polegi viimasel ajal olnud häid ja halbu valikuid, on olnud halvad ja väga halvad.

Emotsioone tekitab muidugi suur lumi. Usun, et me liigume kontinentaalkliimasse, kus suved on kuumad ja talved külmad.

Lõpetuseks küsin, kas te näeksite end tulevikus hoopis maavanemana.

Maavanemaks ma võiks küll minna, aga reformierakonda ei tahaks (naerab).

Siiski ma hästi ei usu, et te kauaks Tapale jääte.

Mulle on ka sõbrad öelnud, et see on ressursi raiskamine. Ma oleks tõesti huvitatud võib-olla mõnest suuremast projektist.

Milline on teie uue aasta soov?

Soovin kannatust ja vastupidavust nii Lääne-Virumaa kui ka Eestimaa elanikele. Soovin ka tervist, sest muud saab raha eest osta, kuid tervist mitte. Kolmandaks soovin õnne. Tuleb väga keeruline aasta nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ja siin on vaja nii vastupidavust, tervist kui ka õnne.

Roosimägi

• Urmas Roosimägi on reservis brigaadikindral.
• Viimatistel kohalike volikogude valimistel korjas ta valimisliidu nimekirjas maakonna kolmanda  häältesaagi ja juhib nüüd Tapa volikogu.

Tagasi üles