Nagu mujal Eestis, on ka Lääne-Viru maapiirkondades selliseid elanikke, kelle koduõue kaevust ei ole võimalik üldse vett kätte saada või on see joogikõlbmatu. Siiski on kaevutee-programm aidanud paljudes kohtades probleemi lahendada.
Maal võib kaevuvesi jääda unistuseks
9. jaanuar 2011, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru-Nigula valla Marinu küla elanik Voldemar Kendra rääkis, et tal on juba pikki aastaid olnud probleeme kodukaevust vee kättesaamisega. Ta sulatab talvel lund, et veevajadust rahuldada.
“Umbes kümne minuti kuni veerand tunni järel annab ehk ämbritäie vett kaevust ikkagi välja pumbata, aga siis peab jälle ootama,” rääkis Kendra igapäevaelust.
Suvel keerulisem
Eriti keeruline on suvel, kui on vaja peenraid ja kasvuhooneid kasta.
Voldemar Kendra meenutas, et kunagi olid tal lehmad, pullid, sead, kuid ta tegi loomapidamisega lõpparve just seetõttu, et vesi kadus ära. See oli juba umbes paarkümmend aastat tagasi, kui geoloogid käisid külas puurimisi tegemas. Korraliku kaevu rajamine nõuaks nii asjaajamist kui raha.
Tamsalu vallas Savalduma külas rajati valla abiga küla keskele proovikaev, kuid joogivee kvaliteet ehk selle maitseomadused ei ole seal ikkagi kiita. Elanikud keedavad ja filtreerivad vett, et seda kasutada kõlbaks. “Praegu viime sinna paarile perele joogivett,” ütles Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.
Kuna Savalduma külas tuleks heade maitseomadustega vee saamiseks puurida väga sügav kaev, on probleemi lahendamine keeruline.
Paljud on abi saanud
Viimastel aastatel on olukord siiski oluliselt paranenud. Paljud maapiirkondade inimesed on saanud korraliku joogivee hajaasustusalade veeprogrammi abil, mille kaudu riik toetab maapiirkondades kaevude puurimist ja kaevamist või torustiku ehitamist.
Kõnekeeles kaevutee-programmist toetust saanute puhul rahastab kuni kolmandiku ettevõtmisest riik, kolmandiku omavalitsus ja sama suure osa tasub ka toetuse saaja.
Veeprogramm hõlmab siiski vaid keskustest kaugel ja eraldatud paikades elavaid tarbijaid.
Ka Viru-Nigula vallas on nii maaelanikud abi saanud, praeguseks enamik neist, kes on tingimustele vastanud taotluse esitanud.
“Tänavu kaevutee-programm jätkub, kuid me ei tea, kas siis on võimalik vallal enam selles osaleda, sest eelarve on pingeline,” arutles Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs.
Tamsalu vallas on kahe taotlusvooruga kokku saanud programmist toetust 14 taotlejat. “Enamasti on probleemiks olnud see, et kaevud on liiga madalad ning kuivadel suvedel on vesi lihtsalt ära kadunud,” selgitas Uudeberg.
Ka on vaja olnud rajada päris uusi sügavamaid kaeve, samuti on juhtunud, et kaevuvee maitseomadused pole olnud piisavalt head.
“Inimestele on niisugune programm ikkagi suureks abiks,” kinnitas Uudeberg.
Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et nende vallas on hajaasustuse veeprogrammi raames saanud korraliku joogivee vähemalt kolmkümmend majapidamist. “Kuivade suvedega jäid meil paljud kaevud päris tühjaks ning vedasime abivajajatele vett,” meenutas Laas ja pakkus, et probleemi võis süvendada paiknemine Pandivere kõrgustikul.
Toetuse saamisele on kehtestatud üsna ranged nõuded - näiteks peab inimene olema alaline elanik, suvilaomanikel ei ole võimalik seda toetust taotleda.