Päästja ja meedik peavad hädalise juurde jõudma

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui päästjad olid Kantkülas oma voolikud juba lahti harutanud, jõudis sündmuskohale traktor lumesahaga.
Kui päästjad olid Kantkülas oma voolikud juba lahti harutanud, jõudis sündmuskohale traktor lumesahaga. Foto: Arvet Mägi

Nii kui Rägavere vallavõimud otsustasid, et rahanappuse tõttu enam erateid lumest ei puhastata, jäi nädala jooksul valla maa-alal hätta üks kiirabiauto ja kaks päästemasinat.

Viimati olid päästjad Rägavere vallas hädas üleeile õhtul, mil Kantkülas põles umbes 16 ruutmeetri suurune soojak.

Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindja Liina Järvi rääkis sündmuskohal käinud Rakvere päästekomando meeskonnavanema Urmas Reinmaa ütlustele tuginedes, et pritsimehed jätsid Kantkülas autod sõiduteele ja vedasid kustutusvoolikud sügavas lumes sumbates umbes sadakond meetrit põllul põleva soojakuni.

Väärtuslik aeg

Juba päästjate kohale jõudes põles soojak lahtise leegiga. Kustutusvahendite viimine sündmuskohta võttis veel aega ja nii põles rajatis täielikult maha.

Rägavere vallavanem Mati Ulm ütles, et soojakus elas üksik mees, kelle varast jäid alles vaid seljas olnud riided. Kannatanu paluski omavalitsuselt abi riiete muretsemiseks ja raha soojaku taastamiseks.

Seni saab mees ulualust tuttava juures.

Ulmi sõnul otsustab valla sotsiaalkomisjon järgmisel nädalal, mis ulatuses abi antakse. Head inimesed on jõudnud kannatanule anda juba riideid ja ehitusmaterjali.

Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juhi asetäitja Jaak Janno selgitas, et kui autoga näiteks sügava lume tõttu sündmuskohale ei pääse, siis päästjad niisama passima ei jää, vaid lähevad jala. Kui tavaliseltki on sügavas lumes raske sumbata, siis pritsimehed peavad veel kaasa võtma oma varustuse, näiteks kustutusvoolikud ja joatorud. See kõik nõuab aega ja energiat.

Päästespetsialist soovitas inimestele, kes helistavad hädaabinumbril 112, anda häirekeskuse päästekorraldajale kindlasti infot ka sündmuskohale viivate teede olukorrast.

Kui teed on autodele läbimatud, siis saab päästekorraldaja võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kes võimalusel hangib teehoolduseks vajaliku tehnika. Nii säästetakse päästetööde juures olulist aega.

Erinevad otsused

Rägavere vallavanem Mati Ulm ütles, et kohalik omavalitsus hooldas kuni eelmise nädala reedeni ka erateid. Lumerohkuse tõttu sai aga teehooldusele eraldatud raha otsa ja vald oli sunnitud selle teenuse osaliselt lõpetama. Teehooldust tehakse jätkuvalt vaid vähekindlustatud majapidamistele.

Ulm tunnistas, et pärast erateede hooldamise lõpetamist on lühikese aja jooksul jäänud vallas hätta kolm operatiivsõidukit. Lisaks Kantkülas juhtunule jäi Nurkse külas majapõlengule sõitnud päästeauto lumme kinni ja Ulvi asulas ei suutnud halbade teeolude tõttu kiirabiauto koos haigega enam paigast liikuda.

Kõik need intsidendid lõppesid siiski õnnelikult ja keegi oluliselt kannatada ega vigastada ei saanud.

Ida-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht, Sõmeru vallavolikogu esimees Maido Nõlvak ütles, et seaduse järgi on eratee hooldamine omaniku mure.

Eratee omaniku loata ei tohi seal keegi toimetada. Nõlvak tõi näite, et maamajade omanikud, kes talvel hoonet ei kasuta, ei olegi huvitatud sinna viiva tee puhastamisest, sest see teeks pikanäpumeestele tegutsemise lihtsamaks.

Nõlvaku sõnul lähtub Sõmeru vald üldise turvalisuse printsiibist ja omavalitsus on võtnud oma õlule ka erateede hooldamise. Seda mõistagi omaniku soovi korral.

Erateede hooldamise tõttu on Sõmeru vald kulutanud lumekoristusele juba 1,5 miljonit krooni.

Nõlvaku ütlusel on inimeste turvalisus rahanumbritest tähtsam. “Meie hoolime oma inimestest,” lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles