Eesti ilvesed leiavad uue kodu Poolas

Elistvere loomapargi ilveseid Poola saatmine ei ähvarda, ka on nad kaitstud jahimeeste eest.

FOTO: Sille Annuk/Postimees

Järgmiste aastate jooksul on kavas püüda Eesti metsades kinni kuni nelikümmend ilvest, et asustada nad ümber Kirde-Poolasse.

Maailma Looduse Fondi (WWF) Poola haru on Kirde-Poolas asuval Pieska metsaalal juba 2006. aastast alates tegelnud kohaliku ilvesepopulatsiooni taastamisega.

Poolakate soov on loomaliigi elujõulisuse taastamiseks ilveseid sealsetesse metsadesse ümber asustada Eestist. Poolakad käisid Eestis maad kuulamas juba suvel ning said plaanile meie spetsialistide põhimõttelise heakskiidu.

Eesti Jahimeeste Seltsi koduleht vahendab ulukiuurija Peep Männili teadmist, et kunagi olid ilvesed Poola kirdeossa jäävates Napiwodzko-Ramuckichi metsades väga arvukad asukad, kuid üleküttimise tõttu jäid nende asurkonnast järele vaid riismed. Tegemist on teistest Poola ilveste asualadest isoleeritud piirkonnaga, kuhu uutel loomadel on peaaegu võimatu sisse rännata.

Poolakad on huvitatud just Eesti ilveste ümberasustamisest peamiselt kahel põhjusel: esiteks on siin elutsevate loomade geneetiline kood kõige lähedasem Poola ilveste omale, teiseks on meil neid metsaelanikke piisavalt palju.

WWFi Poola osakonna Eesti-poolseks partneriks oleva Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm ütles, et kui kõik läheb hästi, võivad esimesed ilvesed Eestist Poolasse jõuda juba tänavu talvel.

Võivad jõuda tänavu

“Praegu on antud sisse taotlused keskkonnaalaste lubade saamiseks ilveste eluspüügiks ja nende üle piiri toimetamiseks, samuti on veel sõlmimata konkreetne leping Poola WWFi osakonnaga. Loodame vajalike toimingutega ühele poole saada jaanuarikuu jooksul,” rääkis Jüri-Ott Salm.

Tema sõnul on tõenäoline, et esimesed ülimalt ettevaatlikud ilvesed saab kastlõksuga kinni püüda juba tänavu veebruaris. “Ideaalne oleks, kui saame nende püüdmisega alustada veebruari teisel nädalal ning Poola toimetada kaks kuni neli looma,” märkis Salm.

Salm ei osanud täpsemalt öelda, kust kaslased kinni nabida kavatsetakse, kuid lisas, et kindlasti ei tehta seda looduskaitsealadel ning ilmselt on see piirkond enam-vähem Kesk-Eestis. Tegemist on aga pikaaegsema ettevõtmisega, mis kestab mitu aastat.

Ilvesed on äärmiselt inimpelglikud loomad ning nende elusalt kinni püüdmine kastlõksude abil ei ole sugugi kerge ülesanne.

Siiski on siinsetel looduseinimestel vastav kogemus olemas, sest aastate jooksul on Eesti metsades kinni püütud üksteist ilvesest, et nad varustada jälgimisseadmega.

Tunnevad end hästi

Ilvesed tunnevad end Eesti metsades hästi, viimastel andmetel elutseb neid siin 900 ümber.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Egne Lump ütles, et käimasoleval jahihooajal võib Eesti metsades küttida kokku 180 ilvest, neist kümme Lääne-Virumaal.

Eelmisel jahihooajal lasti isegi veidi üle 180 ilvese, kuid näiteks kuus aastat tagasi võis küttida 115 looma ning siis hinnati ilvese arvukust Eestis 750 isendile. llveste küttimisaeg on detsembri algusest veebruari lõpuni.

Need loomad, kes elusalt Eestist Poolasse toimetatakse, arvestatakse edaspidi küttimislimiidist maha.

Ilves

• Ilves on Eesti metsade ainuke kaslane.

• Ta on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo.

• Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised.

• Talvel on ilvese käpad täiesti karvadega kaetud, mis muudab lumes liikumise kergemaks.

• Ilves liigub ringi peamiselt videvikus ja öösel.

Tagasi üles