Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/30/5449291t1h6672.jpg)
Eesti Energia eestvõttel toimub neljapäeval Tallinnas rahvusvaheline konverents "Põlevkivituha kasutusvõimalused Eesti teedeehituses". Konverents võtab muuhulgas kokku põlevkivituhast valminud Simuna-Vaiatu ja Narva-Mustajõe teelõikude pilootprojekti tulemused, mis kinnitasid, et põlevkivituhk sobib tee-ehituseks.
Konverentsil osalejad arutavad, millised on põlevkivituha kasutusvõimalused tee-ehituses ning kuidas on selle käigus võimalik tagada keemiaohutus.
OSAMAT-i pilootprojekti raames aastatel 2012-2016 tehtud tehnilise ja keskkonnamonitooringu tulemused näitasid, et mõlemal põlevkivituhast rajatud katselõigud on tugevad ja hea teekandevõimega. Vaatlusperioodil ei täheldatud teelõikude kandvate kihtide lagunemist, samuti puudus negatiivne mõju keskkonnale. Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul pikkusega 1,6 kilomeetrit. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.
Simuna-Vaiatu ja Narva-Mustjõe teelõigud rajati OSAMAT-i projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist. Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT-i projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Ramboll ja maanteeamet. Projekt maksab 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+.