Nn suhkrupaanika on kaupmeeste hinnangul läbi. Märgid aga näitavad, et rahvusvahelistel turgudel toimuvat silmas pidades võib nii mõnegi kauba hind lähiajal tõusta.
Kaupmehed lähiajal uut ostupaanikat ei ennusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Krooni Selveri juhataja Helgi Aver ütles, et Selveril oli talvist aega arvestades mõistlik suhkruvaru, kuid eelmisel nädalal alanud ostupaanika on seda kiirelt nullimas - nädalaga on ostetud sama palju kui tavaliselt ühe kuu jooksul. “Rakveres on suhkru kokkuost jäänud keskmisele pisut alla, aga umbes kolm korda on nädalane müügikogus tavapärasega võrreldes kasvanud,” võrdles ta.
Odavaim, 80 senti kg maksnud Krolewski suhkur sai Krooni Selveris otsa reedel, üksikutes kauplustes on seda veel müügil. Praegu maksab soodsaim suhkur Krooni Selveris 1.02 eurot.
“Suhkur on börsikaup, mille hind kõigub pidevalt. Suurte varude ja vähese nõudluse korral hind langeb ning vastupidi. Hetkel on mujal Euroopas suhkru börsihind samas suurusjärgus Eesti jaekaupluste lettidel olevaga, nii et uued varud soetatakse juba kõrgema hinnaga,” selgitas ta.
Erandlik aasta
Aasta alguses on Maxima keti poed müünud 300 tonni suhkrut ehk umbes sama palju kui tavaliselt kuus. Odavaima suhkru kilo maksab 85 eurosenti. “Ma arvan, et see on meedias üle paisutatud probleem, tühje suhkruriiuleid on näidatud liiga palju,” arvas Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.
Tarnijatele oli toimuv aga kasulik, logistiliselt on suhkrut raske transportida ja see võimaldab hinda tõsta. “Kui nõudlus suureneb nädala jooksul 3-4 korda, siis on võimatu seda rahuldada,” selgitas ta. Hind on juba veidi kerkinud ja ostupaanika raugenud. “Inimesed on aru saanud, et suhkur on krooni võrra kallimaks läinud, mis teha,” lisas Erilaid.
Uute hinnatõusude üle kaupmehed spekuleerida ei taha. “Suur osa toorme hinnast tulenevaid kallinemisi jäi sügisesse, praegu hankijad ühegi olulise kaubagrupi hinnatõusust teavitanud ei ole,” rääkis Helgi Aver. “Kui nõudlus väheneb, siis tarnijad ja kaupmehed ei jõua hinda tõsta,” lisas Erilaid.
“Eestis on konkurents suur, meil kemplevad viis ketti võrdsete turuosadega, lähiümbruses sellist olukorda ei ole. On kolme keti käes sama suur turuosa kui meil viiel,” tõi ta näite.
Kui eelmine aasta oli ikalduste aasta ja teraviljahind maailmaturul kahekordistus, prognoosis põllumajandusminister Helir Valdor Seeder Kuku raadiole antud kommentaaris teravilja- ja seega saia-leiva hinna tõusu ka tänavu.
“Mullu polnud selle põhjuseks euro, vaid ilmaolud, ja mulle tundub, et seegi aasta, vaadates uudiseid, heaks ei kujune,” nentis Erilaid.
Küll on aga poodides langenud kanamunade hind võrreldes sügisega - näiteks Maxima poodides saab M-suuruses munade karbi krooni võrra odavamalt.
Nii Helgi Averi kui Erkki Erilaiu sõnul on alanud aasta algus eelmistega võrreldes erandlik, sest üldjuhul napib inimestel sel ajal raha ja jaekaubanduses langevad tavaliselt nii nõudlus, käive kui hinnad. Erilaid täpsustas, et eeldas suuremat käibe langust aasta keskmise või detsembrikuuga võrreldes. “Ehk on euro rohkem inimesi poodi toonud, vaja on kroonidest lahti saada,” lisas ta.
Euro ei mõjuta
Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul hinnatõusust pääsu siiski ei ole. “Tooraine hinnad, nagu suhkur, vili, kohv, õli, on maailmaturul kerkinud. Ja paraku näitavad kõik märgid, et osade kaupade hinnad võivad rahvusvahelistel turgudel toimuvat silmas pidades veel tõusta. Samas ei ole tootjatel, tööstustel ega kaupmeestel võimalik tarbida oluliselt vähem elektrit, kütust, tooraineid ja pakendimaterjali. See kõik mõjutab iga kauba hinda,” selgitas liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Merilai rõhutas, et on vale rääkida eurole üleminekust ja hindade muutusest ühes kontekstis. “Eurole üleminek on matemaatiline ümardamistehe, mis toimub seadusega kindlaks määratud reeglite alusel ning mille täitmist jälgib tarbijakaitseamet,” rääkis ta.
“Hoopis teine teema on hinnamuutused, mis on tingitud maailmaturu kõrgetest hindadest, maksude tõusust, vähenenud tarbimisest ning eelnevate aastate majanduslangusest, mil kaupmehed kulutasid ära kogu senise reservi, et hindu tarbijaile taskukohasena hoida,” kinnitas ta.
Hinnad
• Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aastal 2009. aasta keskmisega võrreldes 3,0%.
• Värske köögivili oli 2010. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 40%, kütteõli 35%, kohv 15,9% ja piim 14,7% kallim. Aasta lõpul aset leidnud hinnatõusudest hoolimata olid 2010. aastal toidukaupadest näiteks jahu (12,4%), sai (10,7%) ja suhkur (8,6%) odavamad kui 2009. a keskmiselt.
Allikas: statistikaamet