Siseruumide uuringuid on Eestis perioodiliselt läbi viidud juba kümmekond aastat. Eesti vabariigi standardi 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” alusel on normaalne radoonisisaldus ruumi õhus 200 Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris). Kui seda võrrelda Lääne-Virumaal mõõdetud tulemustega, saab öelda, et Kadrinas, Laekveres, Vinnis, Saksis ja Rägaveres on mõõdetud sisaldused kohati kaks-kolm korda kõrgemad. Sõmerul, Tamsalus, Viru-Nigulas, Väike-Maarjas ja Vihulas on tulemusi, mis ületavad normaalse sisalduse viis korda, ning Haljalas ja Kundas on mõõdetud isegi 10–20 korda suuremaid tulemusi.
Kuna uuritavad hooned on valitud juhuslikult, saab üsna kindlalt väita, et Lääne-Virumaal leidub radooniohtlikke alasid, kus elades tuleks radooniprobleemi teadvustada.
2006. aastal viidi läbi uuring ka radooniohtlikele aladele jäävates lasteasutustes. Lääne-Virumaa tulemused on leitavad allasuvast infokastist.
Radooniohtlikul alal elades tasuks mõõta radoonisisaldust siseruumides ning sellisele alale ehitades uurida, kui suur on pinnase radoonisisaldus. Võimalus on endale soetada ka näiteks isiklik radooni mõõteseade, mille abil on mugav radoonisisaldust kodus või kontoris jälgida.
Kuna on selge, et radoon võib Lääne-Virumaa hoonetes olla lubatust kõrgem, annan ka mõned üldised soovitused. Kõige kiirem viis hoones radoonisisaldust vähendada on avada aknad ning tuulutada tube. Õhuvahetus toimub paremini siis, kui tekitada lühikeseks ajaks ruumides tuuletõmme. Ühe akna avamine pigem jahutab ruumi, kui aitab kaasa õhuvahetusele.
Samuti tasuks ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest puhastada, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. Suitsetamine võimendab radoonist tingitud ohtu, seega suitsetamisest loobumine vähendab oluliselt radooni kahjulikku mõju teie tervisele.