Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/10/496513t1h7881.jpg)
Talv on õige aeg, et pöörata tähelepanu Eestis pea igal pool levivale looduslikule gaasile radoonile. Meid ümbritsev keskkond on vähesel määral looduslikult radioaktiivne ning üldiselt inimesele mõõdetavat ohtu ei kujuta. Kui aga kiirgustase on tavapärasest kõrgem, võib see tekitada terviseprobleeme.
Näiteks radooni ja selle lagunemisel tekkinud produktidest küllastunud õhu sissehingamise tagajärjel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Eestis võib hinnangute kohaselt radoon põhjustada umbes 12% kõikidest kopsuvähi juhtumitest ehk umbes 100 juhtumit aastas. Uuringute tulemused näitavad, et potentsiaalsete radooniohtlike piirkondade poolest on Eesti võrreldav Rootsi ja Soomega, mis on Euroopa kõige suurema radooniohuga riigid.
Radoonisisaldus tõuseb talvel
Radoon on gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel ja imbub vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide kaudu hoonete siseruumidesse. Radoonisisaldus on siseruumides talvisel ajal suurem mitmel põhjusel. Talvel on maapind hoonete ümber külmunud ning radoon satub maa peale ainult majaaluse pinnase kaudu. Ruumidesse sattunud radoon ei saa aga välisõhku edasi liikuda, sest külmemate ilmadega välditakse ruumide temperatuuri hoidmiseks tubade tuulutamist.
Eriti suur on radoonisisaldus sellistes majades, kus hoonealune pinnas on juba ise kõrge radoonisisaldusega, samas ei ole hoone ehitamisel või renoveerimisel pööratud tähelepanu vundamendi vastupidavusele. Kui sellises hoones on veel tihendatud seinad ning õhutihedad aknad, võib radoonisisaldus olla mitukümmend korda kõrgem lubatud tasemest. Kõrgeid ning väga kõrgeid radoonisisaldusi oleme mõõtnud nii vanemates kui ka täiesti uutes hoonetes. Tasub mainida, et välisõhus radoon hajub ja reeglina ohtlik ei ole.
Radoon Lääne-Virumaal
Üldise ettekujutuse radooniohtlikest aladest võib saada keskkonnaministeeriumi kodulehel olevalt Eesti esialgse radooniriski levilate kaardilt (http://www.envir.ee/1082379), kuid tuleb meeles pidada, et hoonete siseruumide kõrget radoonisisaldust võib leiduda igal pool Eestis. Täpsustatud pinnase radooniriski kaarti Lääne-Virumaa kohta ei ole. Ida-Virumaal on tänu sealsele omavalitsuste liidule niisugune kaart olemas. Arvestades aga Lääne-Virumaa hoonetes tehtud uuringute tulemusi, oleks ilmselt otstarbekas täpsustatud kaart koostada.
Siseruumide uuringuid on Eestis perioodiliselt läbi viidud juba kümmekond aastat. Eesti vabariigi standardi 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” alusel on normaalne radoonisisaldus ruumi õhus 200 Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris). Kui seda võrrelda Lääne-Virumaal mõõdetud tulemustega, saab öelda, et Kadrinas, Laekveres, Vinnis, Saksis ja Rägaveres on mõõdetud sisaldused kohati kaks-kolm korda kõrgemad. Sõmerul, Tamsalus, Viru-Nigulas, Väike-Maarjas ja Vihulas on tulemusi, mis ületavad normaalse sisalduse viis korda, ning Haljalas ja Kundas on mõõdetud isegi 10–20 korda suuremaid tulemusi.
Kuna uuritavad hooned on valitud juhuslikult, saab üsna kindlalt väita, et Lääne-Virumaal leidub radooniohtlikke alasid, kus elades tuleks radooniprobleemi teadvustada.
2006. aastal viidi läbi uuring ka radooniohtlikele aladele jäävates lasteasutustes. Lääne-Virumaa tulemused on leitavad allasuvast infokastist.
Radooniohtlikul alal elades tasuks mõõta radoonisisaldust siseruumides ning sellisele alale ehitades uurida, kui suur on pinnase radoonisisaldus. Võimalus on endale soetada ka näiteks isiklik radooni mõõteseade, mille abil on mugav radoonisisaldust kodus või kontoris jälgida.
Kuna on selge, et radoon võib Lääne-Virumaa hoonetes olla lubatust kõrgem, annan ka mõned üldised soovitused. Kõige kiirem viis hoones radoonisisaldust vähendada on avada aknad ning tuulutada tube. Õhuvahetus toimub paremini siis, kui tekitada lühikeseks ajaks ruumides tuuletõmme. Ühe akna avamine pigem jahutab ruumi, kui aitab kaasa õhuvahetusele.
Samuti tasuks ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest puhastada, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. Suitsetamine võimendab radoonist tingitud ohtu, seega suitsetamisest loobumine vähendab oluliselt radooni kahjulikku mõju teie tervisele.
Tasub teada, et kui radoonisisaldus on siiski üle kahe korra normaalsest kõrgem, siis ainult tuulutamisest ja koristamisest pikaajalist kasu ei ole. Olemas on ehituslikud meetmed, mis aitavad radoonisisaldust vähendada. Üks nendest on põranda tihendamine. Keerukamaks meetodiks on näiteks põrandaaluse tuulutamine või radoonikogumiskaevu rajamine.
Nende meetodite kohta on võimalik lugeda samuti keskkonnaministeeriumi kodulehelt, seal on nõuandeid ka uute hoonete ehitamiseks radooniohtlikele aladele. Kuna aga sellised meetodid on keerukamad, soovitame pöörduda spetsialistide poole, kes lahenduste pakkumisel arvestavad ka hoone eripäraga.
Radoon lasteasutustes
Asutuse nimi Radoonisisaldus Bq/m3
Haljala gümnaasium 151
Haljala lasteaed 74
Põlula põhikool 98
Ulvi lasteaed 76
Aluvere põhikool 367
Roodevälja noortetuba 113
Sõmeru lasteaed Pääsusilm vanem osa 147
Sõmeru lasteaed Pääsusilm 239
Sõmeru noortetuba 364
Ubja noortetuba 179
Uhtna põhikool 147
Porkuni kool 216
Tamsalu Sääse lasteaed 181
Tamsalu gümnaasium 658
Tamsalu lasteaed Krõll 164
Vajangu lasteaed 263
Vajangu põhikool 363
Palmse laste mängurühm 435
Võsu laste mängurühm 55
Võsu põhikool 85
Vasta põhikool 685
Viru-Nigula lasteaed 208
Kiitsi põhikool 153
Väike-Maarja gümnaasium 54
Väike-Maarja gümnaasiumi algkool 205
Väike-Maarja lasteaed 63
Väike-Maarja noortekeskus 51
Väike-Maarja päästekool 94
Väike-Maarja õppekeskus 128
Mis on radoon?
Radoon on loodusliku kiirguse allikas, mille tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võivad kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.
Mitmete uuringute põhjal võib väita, et peamine radooniallikas Eestis on pinnas; põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.
Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.
Meetmed radoonisisalduse vähendamiseks elu- ja tööruumides
Kohesed meetmed
• Tuulutage ruume võimalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutage ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks.
• Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.
• Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele.
Ehituslikud meetmed
• Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud.
• Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.
(Kui radoonisisaldus on üle kahe korra kõrgem soovitatavast piirnormist - 200 Bq/m³ -, ei pruugi sellised meetodid tõhusad olla. Valesti parandatud ja korrastatud hoones võib radoonisisaldus hoopis tõusta. Näiteks pole põrand täielikult hermeetiliseks muudetud, küll aga paigaldatakse tugevad seinakatted ning valmisaknad. Sellisel juhul pääseb radoon endiselt hoonesse, kuid sellest väljumine on keerulisem kui enne, sest loomulik ventilatsioon pole enam efektiivne.)
Juhul kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast piirväärtusest:
• paigaldage uus tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldada täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla;
• paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis ühelt poolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinte hallitust.
(Enne kõrge radoonisisaldusega hoone renoveerimist tuleks konsulteerida asjatundjatega, et töödest oleks võimalikult suur kasu ja ei tekiks hoopis sisekliimat halvendavat olukorda.)
Uue hoone projekteerimine
• Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ning kiirguskeskuse materjalist “Radooniohutu elamu”.
Allikas: keskkonnaministeerium