Maakodu pakub ulukitele toitu ja turvatunnet

Riho Kivila meisterdatud metsloomade söögisõimed.

FOTO: Meelis Meilbaum

Tänavusel erakordselt lumerohkel talvel, kui metsloomadel on raskusi toidu hankimisega, on Uudekülas elava Riho Kivila koduõu saanud ulukite kogunemispaigaks, kus nad tunnevad end turvaliselt ja saavad söögipoolist.

Ettevõtja Riho Kivila rääkis, et loodus ja loomad on talle varasest lapsepõlvest meeldinud ja oma kodutalu metsades elavatele ulukitele on ta juba aastaid toitu viinud. “Ulukid on minuga harjunud ja sagedased külalised koduõuel. Loomad mõistavad, et minu juures on neil olla turvaline, sest jahimees ma pole ja loomade küttimist oma talumaadel ei luba,” kõneles Kivila.

Ettevõtja on kirglik loodusfotograaf, kes on ulukitega kohtumised jäädvustanud piltidele.Tänavuse talve erakordselt rasked lumeolud ja ulukite toidupuudus on pannud Riho Kivila tegutsema.

Ettevõtja valmistas metsloomadele kaks söödasõime. “Ostsin ehitusmaterjalide kauplusest 1800 krooni eest sõimede meisterdamiseks vajalikku materjali. Sõimede tegemine võttis aega kolm päeva, sest minu põhimõte on, et kui midagi meisterdada, tuleb teha seda hästi. Siis on oma kätetööst hea tunne ja ka teistel seda hea vaadata,” rääkis Kivila.

Koduõu kui loomaaed

Toidupoolist metsloomade jaoks sai ta sõpradest talunikelt, kes mõistavad ulukite praegust rasket olukorda ja hoolivad neist. Kivila on hankinud metsloomade jaoks nii tera- kui juurvilja ja ostnud lakusoola.

“Minu meisterdatud söödasõimede juures ja koduõues käivad viis metskitse, kaksteist metssiga koos kuue põrsaga, üks täiskasvanud põder ja põdramullikas, samuti olen näinud oma koduõuel hirvevasikat ja loomulikult jäneseid,” kõneles Kivila. Kohtumised metsloomadega on suureks elamuseks Riho Kivila lastelastele: neljaaastasele Mihklile ja kaheaastasele Kasparile. “Soovin, et minu lastelastest sirguksid loodust armastavad ja sellest hoolivad inimesed, ning tore on, et poistel jagub loodusehuvi juba varases lapsepõlves,” lisas Kivila.

Kiskjate oht

Naistevälja külas, paari kilomeetri kaugusel Riho Kivila kodust, elab Toomas Kelder. Ta kõneles, et tühi kõht toob metskitsed ja teised ulukid ka tema maamaja õue söögipoolist otsima.

“Lisaks toidunappusele teeb sügav lumi raskeks ka metskitsede põgenemise kiskjate eest,” ütles Kelder. Tema kodutalu vahetus läheduses elab sokk. “Loom hoiab nii öösel kui päeval minu kodumaja ligidusse. Ja põhjuseks pole üksnes toidupuudus, vaid ilmselt ka hirm kiskjate saagiks langeda,” rääkis Kelder. Maamehe sõnul elab Naistevälja ümbruse metsades ilves, keda on näinud mitu kohalikku elanikku. “Võib-olla on ka sokul mingeid kokkupuuteid ilvesega olnud, et ta sedavõrd metsa pelgab ja maja lähedusse hoiab,” arvas ta.

 Loodusgiid Peeter Hussar kommenteeris, et praegused lumeolud teevad elu raskeks kõikidele ulukitele nii toidu leidmisel kui kiskjate eest põgenemisel. “Praegu sulailmadega lumele tekkinud koorik kannab metskitsi, kuid ilmselt mitte kõikjal. Peente jalgadega ja sõrgadega loomale kujuneb põgenemine ilvese eest vägagi küsitavaks, sest loom vajub sügavasse lumme,” rääkis Hussar.

Loodusgiidi sõnul on ilvese käpp lai ja kohastunud eluks sügava lumega paigus. Iseäralik käpa ehitus, mille puhul varvastevaheline kile ulatub peaaegu viimase varbalülini ja käpaalune on talvel täiesti karvadega kaetud, hoiab ilvest lumepinnal. “See võimaldab sügavas lumes kiiresti liikuda ja edukalt jahti pidada ning metskitsed on ilvesele suhteliselt kergesti tabatavad saakloomad,” selgitas Peeter Hussar.

Tagasi üles