P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nalju sisejulgeoleku valdkonnast

Virumaa Teataja
Nalju sisejulgeoleku valdkonnast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ainuke aus olevus peres oli kass.
Ainuke aus olevus peres oli kass. Foto: Küllike Rooväli, Internet, shutterstock, montaaž

Tavaliselt seostatakse politseinike ja päästjate tööd kohutavate, vähemalt mitte meeldivate sündmustega. Aga ka nende töös tuleb ette lugusid, mis suu muigele kisuvad. Kogusime mõned sellised kokku.

Ainuke aus olevus peres oli kass

1990. aastate keskel tuli Mäetaguse poes järjepidevalt vargusi ette. Pätte püüti, aga uusi tuli juurde. Järjekordne vargus – politseil oli isik teada, sõideti kolmekesi kahtlustatava juurde, et teda üle kuulata. Istuti mehe juures köögis, majaperemees muudkui jutustas ja ajas kõik tagasi. Tema polevat midagi teinud. Politseinikud hakkasid juba ära minema, kui sisse astus pere kass, hõõrus end vastu põrandavaipa ja lõi nurru. Politseinikud kergitasid vaipa ja nägid, et põrandalauad on pooleldi lahti. Korravalvurid tõmbasid lauad ära ja avastasid öösel Mäetaguse poest varastatud vorstid. Majaperemehel ei jäänud muud üle, kui kõik üles tunnistada.

Salaküti tabamiseks on vaja maitsemeelt

Üheksakümnendatel oli Ida-Virumaal üheks probleemiks salaküttimine. Kolleegid viskasid äsja piirkonnapolitseinikuks saanu üle nalja ja soovitasid talle salaküti leidmiseks kasutada maitsemeelt. Võimalike salaküttide ring oli teada ja piirkonnapolitseinik otsustaski kolleegide soovitust järgida, sattudes õigesse majja alati kas lõuna- või õhtusöögi ajaks. Pärast mitmendat katset kroonis mundrikandjat edu. Lõunaks pakuti tatraputru ja metssearibi. Vaatamata sellele, et majapidamises ühtegi jahimeest polnud. Maitsvale õhtusöögile järgnesid menetlustoimingud, mille käigus avastati puuriida vahelt ebaseaduslik relv ja keldrist päris suur kogus mitmesugust ulukiliha. Isehakanud jahimees tunnistas, et on juba pikemat aega sellisel moel metsast liha hankinud ja seda ka oma lähikondsetele hea hinnaga müünud.

Turvamees peab jääma rahulikuks

On ju tuntud lauluski öeldud, et turvamees on rahulik ja soliidne, mis ka ei juhtuks. Niimoodi käitus kümmekond aastat tagasi üks turvatöötaja, kui Rakveres läks põlema tema valvatav suurettevõte. Turvamees istus peahoone fuajees palmi all ja tundis mingil hetkel suitsulõhna. Selle asemel et minna vaatama, otsustas ta päästjad välja kutsuda. Aga telefon millegipärast ei töötanud. Suur oli turvamehe imestus, kui päästjad ise kohale kihutasid. Peahoone kolmandalt korruselt olid selleks ajaks leegid aknast väljas. Ammu oli maha põlenud kolmandal korrusel asunud telefonikeskjaam. Seepärast turvamees helistada ei saanudki. Aga ta jäi lõpuni rahulikuks ja soliidseks.

Kiire reageerimine on pool võitu

Ühel ilusal suvehommikul kella kuue paiku helises politseiniku laual telefon ja vanem naisterahvas teatas, et avastas kasvuhoonest kaks magavat meest. Katsed neid äratada jooksid liiva. Et kontakt kogukonnaga on väga tähtis, ei saanud politseinik teatele reageerimata jätta. Tol ajal olid piirkonnakonstaablitel ametiauto kodus ja seepärast sai viivitamatult sündmuskohale kihutada. Kahe õndsalt magava mehe juures oli mitu konjakipudelit ja ohtralt šokolaadikomme, mida maapoodidest harva osteti. Kasvuhoone omaniku abiga saadi mehed politseiautosse ja sõit läks politseijaoskonda. Piirkonnakonstaabel pani mehed kainerisse magama ja läks hommikusele nõupidamisele. Seal tuli välja, et hiljuti oli sisse murtud ühte maapoodi ning varastatud alkoholi ja maiustusi. Ei jäänud muud üle, kui kaks asjaolu kokku viia – ja üks kiiremaid kuriteolahendusi oligi käes.

Mugav merehädaline

See lugu juhtus Võsu rannas. Sedapuhku olid merehädalisteks uhke džiibiga merre sõitnud mees ja tema kaunis blondiin. Ilmselt pidas džiip varem tütarlapsele muljet avaldama pidanud jõu- ja kiiruskatsed ilusti vastu, kuid merest jagu ei saanud. Päästjate saabudes istus mees sõiduki kapotil ja üritas talle visatud nööri nn kängururaudade külge siduda. Päästjad ütlesid mitu korda, et ärgu ta seda sinna sidugu, kuid mees ei tahtnud vette minna ja jalgu märjaks teha. Lõpuks andsid päästjad alla ja lasid köie kängururaudade külge siduda. Esimesel tõmbel jäi džiip oma esiosast ilma. Lisaks kängururaudadele pudenesid lainte embusse iluvõre, tuled ja muu kraam.

Vallatud naised bussijaamas

See juhtus ligikaudu 10–12 aastat tagasi. Valves olid kriminalist ja uurija – mõlemad väikest kasvu naised, nii umbes 158sentimeetrised. Kriminalistidel ja uurijatel oli õigus kanda erariideid. Tuli väljakutse üle tee asuva väikese poe ette, kus seisis katkise klaasiga sõiduauto, millest oli varastatud magnetoola. Üks mees andis sündmuskohale saabunud korravalvuritele teada, et nägi vargaid ja sedagi, kuhupoole nad läksid. Pisteti siis kolmekesi kurjategijate võimalikus liikumissuunas jooksu. Bussijaamas tundis mees vargad ära. Pikemalt mõtlemata hüppasid kaks naist kahele meesvargale peale. Kõik toimus päise päeva ajal ja ümberringi oli palju rahvast. Nii mõnigi reisija kohkus ega saanud aru, mis toimub. Ehmatus oli suur ka pikanäpumeestel endil. Kuid pärast toibumist hakkasid pätipoisid naerma.

Tütarlast otsides

Võsu vetelpäästjatele teatati vene keeles uppuvast tütarlapsest (devuška). Läksid siis poisid mootorpaadiga kibekähku merele, kuid tütarlast ei leidnud. Mingil ajal hakkas neile silma poi külge klammerdunud vanem naisterahvas. Nad olid mitu korda varemgi sellest poist mööda sõitnud, kuid teinekord inimesed ikka ujuvad poini ja puhkavad selle najal. Nüüd aga oli asi tõsine, sest mammi oligi too merehädaline. Päästjad jätsid hädateadet töödeldes tähelepanuta rahvusliku eripära, et vene kultuuris on naine surmani devuška.

Lõpp hea – kõik hea

Lugu juhtus sel ajal, kui vabatahtlikud pritsimehed ei pidanud paljuks valves olles rüübata ühe õlle, või paar. Aga pärast teist, või kes seda enam täpselt ­mäletab, mitmendat õlut, tuli väljakutse saunapõlengule. Talvel. Pandi vanale ZILile siis hääled sisse ja sõit sündmuskohta võis alata. Libeda tee tõttu tegi aga tuletõrjeauto võimsa pirueti. ZIL pidas katsumusele kenasti vastu ja jäi teele. Sõit saunapõlengule võis jätkuda. Natukese aja pärast aga koputas taga istunud pritsimees arglikult sohvri õlale ja teatas, et sõidetakse vist tagasi. Piruett oli nii võimas, et sohver ei pannud tähele, mis suunas auto nina lõpuks jäi. Keerati siis auto uuesti ringi ja peagi oldi sündmuskohal. Saungi sai kustutatud. Lõpp hea – kõik hea.

Märksõnad
Tagasi üles