Jahimeeste hinnangul ei olnud talv metsloomade jaoks ennegi kerge, kuid esmaspäevane jäävihm muutis olukorra veel hullemaks.
Maha sadanud jäävihm tegi kitsede elu põrguks
20. jaanuar 2011, 01:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See pani täieliku põntsu. Vähemalt meie kandis oli lumel täiesti nagu klaas peal,” rääkis Viru-Nigula jahtkonna esimees Guido Reimer.
“Et taolise jääkooriku servad lõikavad loomade jalgu, muutus kitsede elu eriti raskeks, aga kannatavad tegelikult kõik loomad,” nentis ta.
Teisipäeval oli olukord küll paremaks läinud, sest nüüd on lumi pealt pehme, kuid juba eelmise sula ajal tekkis koorik, millest metsaasukad läbi vajuvad.
Guido Reimeri andmetel hukkusid eelmisel talvel Viru-Nigula jahtkonna maadel hinnanguliselt pooled metskitsedest. “Arvata võib, et kevadel on neist omakorda ehk pooled järel,” arvas mees.
Jahimees rääkis, et põhimõtteliselt on võimalik metsaelanike jaoks natuke ära teha, kui ajada lahti kraavide ääri ja sihte, kuid see nõuab vastavaid masinaid.
Kütid püüavad omalt poolt metsaasukate olukorda kergendada sellega, et ei pea praegu jahti. “Meie jahtkonnas on selline otsus vastu võetud ja ma tean, et samasugused mõtted on ka naabritel. Vähemalt ajujaht olukorras, kus loomad on abitus seisukorras ega jõua eest ära minna, oleks lihtsalt ebaeetiline,” rääkis Guido Reimer.
Loodusmees Peeter Hussar ütles samuti, et ilmaolud muutusid esmaspäeval kitsede jaoks väga ebasoodsaks. “See on selline olukord, mille puhul räägitakse, et loom vajub lumekoorikust läbi. Ükskõik millisel loomal, ka koeral on sellistes oludes väga valus liikuda, ega inimenegi ei tahaks ju paljajalu käia,” sõnas Hussar.
Ta soovitas, et kui võimalik, siis on mõistlik püüda sellistes tingimustes vältida olukorda, et metsaelanikud, eriti kitsed, peavad üleliia liikuma, näiteks ei tasu metsa minnes koeri kaasa võtta.