Juhtkiri: Kõik krabisev pole euro

Eurod. Foto: SCANPIX.

Euro tulekuga on ka Lääne-Virumaal sagenenud valeraha pakkumise juhtumid, nagu mujalgi Eestis. Uudistest on läbi käinud, et valerahaga on alguses olnud probleeme kõikides riikides, kus on eurole üle mindud. Loogiline, et petised üritavad ära kasutada olukorda, kus enamik inimesi ei tunne uusi rahatähti veel kuigi hästi.

Üsna palju on juhtunud, et püütakse maksta Venemaalt toodud suveniireurodega, millel on isegi hoiatus peal, et tegu ei ole päris rahaga. Kõige kurioossem lugu juhtus Tallinnas, kus püüti kioskist osta 1000eurosega. Sellele vaatamata, et niisugust eurokupüüri pole käibelgi, vastas müüja, et tal ei ole nii suure rahaga ostmisel tagasi anda. Ja isegi münte võltsitakse. Asjatundjad soovitavad võtta 10 minutit ja endale selgeks teha põhilised tähtsad turvaelemendid.

Mõnes kodus mängitakse teiste riikide müntidega - püütakse ära arvata, millise maa rahaga on tegemist. Siinkohal võiks soovitada välja mõelda mängureeglid ja tõesti pereringis või väikese seltskonnaga mängida, lisada reeglitesse ka turvaelementide tundmine. Kui kellelgi õnnestub hankida kas valeraha või Vene päritolu suveniirraha, siis saaks mängu valeraha leidmisega täiendada.

Keerulisem on aga midagi soovitada vanematele inimestele, kes kasutavad palju sularaha ja kelle silmanägeminegi ei ole päris korras. Isegi juhul, kui teatakse kõiki neid turvamärke, ei suudeta alati aru saada, kas tegu on õige või vale rahaga.
Üsna suure riski all on ka turumüüjad, sest turgudel kaubeldakse põhiliselt sularaha eest, kuid valerahadetektorit sealsed müüjad ei kasuta.

Suuri sularahasummasid ei ole mõtet ühest taskust teise tõsta. Kui vähegi võimalik, siis tasuks eelistada kaardiga maksmist. Siis pole kartust valeraha ees, ei mingit muret, et kuidagi ei suuda kassapidajale vajalikul hulgal münte ette laduda ja et rahakoti sisu on kilodes mõõdetav. Muidugi, aeg-ajalt, tihedamalt kui varem, krooniajal, tuleb kontojääki kontrollida.