Lääne-Viru maakonna elanike arv kahanes 2010. aastal 855 inimese võrra. Rände tõttu kaotab Lääne-Virumaa jätkuvalt elanikke Eesti suurematele linnadele ja välisriikidele.
Lääne-Viru maakonna elanike arv vähenes mullu rohkem kui eelnevatel aastatel
Kui viimastel aastatel näis, et Lääne-Virumaa elanike arvu vähenemine on veidi pidurdunud, siis 2010. aastal vähenes siinne elanikkond taas enam. 2011. aasta 1. jaanuari seisuga elas maakonnas 65 469 elanikku, aasta varem oli neid 66 324.
Võrreldes ülemöödunud aastaga, mil kaks omavalitsust, Rakvere linn ja Rägavere vald, lõpetasid aasta elanikkonna kasvuga, tähendas möödunud aasta kõigile Lääne-Viru omavalitsustele rahvaarvu vähenemist.
Omavalitsustest kaotas kõige rohkem inimesi Tapa vald, kus registrisse kantud vallaelanike arv kahanes 117 võrra. Tapa vallale järgnes Tamsalu vald, mille elanikkond vähenes 99 inimese võrra.
Tapa vallavanem Alari Kirt märkis, et ega ükski omavalitsus ei tea, kui palju neil inimesi täpselt elab.
“Teame küll registri andmeid, mis ei pruugi näidata tegelikku pilti, sest paljud elavad kuskil mujal, aga on endiselt registreeritud Tapa valda või siis vastupidi,” lausus Kirt, lisades, et kindlasti leidub selliseidki, kes elavadki mujal ja on nüüd oma registriandmed korrastanud.
Suured linnad meelitavad
Samas tunnistas vallavanem, et üleeestiline tendents on paratamatult selline, et elanike arvu kasvu võivad täheldada vaid Tallinn, Tartu ja suurte linnade lähiümbruse vallad.
Igal pool mujal jääb inimesi vähemaks ja ka Tapa-sugune väikelinn ei suuda võistelda suurte linnade pakutavaga.
“Eks enamik selliseid otsuseid - kolida või mitte kolida -, langetatakse selle järgi, kus on töökoht. Kus on töö, siis sinna mingil hetkel minnakse,” lausus Kirt ning lisas, et eks iga vald ja vallavanem töötavad selle nimel, et oma elanikke kinni hoida või mujalt inimesi juurde meelitada.
Elanike arvu vähenemise taustal tõi vallavanem välja möödunud aasta suure sündimuse, mis oli taasiseseisvuse perioodi kõrgeim ja väga rõõmustav.
Kõige vähem kaotas möödunud aastal elanikke Rakvere vald, kus nende arv vähenes kuue inimese võrra. Rakvere vallavanema Aivar Aruja sõnul on neil viimastel aastatel elanike arv suhteliselt stabiilne olnud. Kõige suuremad muutused olid kolm-neli aastat tagasi, kui korrastati registreid.
Aruja ei osanud täpselt öelda, kes vallast ära lähevad, kuid arvas, et põhiliselt noored, kes suunduvad õppima ja kellest nii mõnigi registreerib end teise omavalitsusse. Siiski lootis ta, et valla aastas makstav 2000kroonine üliõpilastoetus hoiab noori nende registris.
Samas leidis vallavanem, et oma mõju on hakanud avaldama ka inimeste soov linnast välja kolida. Kolm-neli aastat tagasi majandusliku õitsengu ajal kodu loomisega alustanud on praeguseks sellega valmis saanud ja valda sisse rännanud.
Maakonnast välja rändajate meelissihtpunktideks on jätkuvalt Harjumaa, kuhu suundus 458, ja välisriigid, kuhu läks 213 läänevirulast. Omajagu inimesi meelitab ära ka Tartumaa – 2010. aastal eelistas 86 kodanikku Lääne-Virumaale Lõuna Eestit.
Kampaania korras elanikuks
Ühe põhjusena, miks Harjumaa on meie inimesi endale saanud, nimetas Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Tallinna kampaaniat: kes ennast Tallinnasse sisse kirjutab, saab ühissõidukites soodsamalt sõita.
“Paljud üliõpilased on ennast selle pärast Tallinnasse sisse kirjutanud,” lausus Vallbaum. Teiseks põhjuseks pidas maavanem tööpuudust, mis elanikud siit minema viib.
Kommentaaride jagamise ajal viibis maavanem ringkäigul Uhtnas, kus oli külastanud mitut firmat, kus tööl inimesed, kes Soomest tagasi tulnud. Vallbaum lausus, et ka Eestis hakkab majandus tõusma.
Teistesse maakondadesse ja välisriikidesse lahkus Lääne-Viru maakonnast mullu 1019 inimest, samas mujalt saabujaid oli peaaegu poole võrra vähem, kõigest 539.
Lääne-Virumaa näib atraktiivne idavirulastele. Ida-Virumaalt saabus mullu 66, sinna lahkus 52 inimest. Ka Rapla ja Valga maakonnast tulijad edestasid siit sinna lahkujaid. Raplamaalt saabus 36 ja sinna lahkus 20 elanikku. Valgamaa puhul olid need arvud vastavalt 16 ja 11.