Salapiiritusevedu sai paksuks raamatuks

Raimo Pullati arvates olid piiritusevedajad küll kurjategijad, ent ka aatemehed.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kuigi ajaloodoktor Raimo Pullati ja tema politseikolonelleitnandist poja Risto ühistööna valminud “Viinameri” ilmus juba mullu septembris, käis Raimo Pullat jaanuari alguses raamatut Rakveres esitlemas.


“Ühelt poolt on Rakverel Eesti alkoholitootmise ajaloos olnud väga tõsine roll, teisalt olen ma ise väga tihedalt Virumaaga seotud ja neli aastat ka tollases Rakvere 1. keskkoolis õppinud,” põhjendas Raimo Pullat, kes end ikka hingelt virulaseks peab.
Samal teemal on Raimo Pullat ühe raamatu juba avaldanud, kuid see oli aastaid tagasi ja põhines rohkem Soome materjalidel.


Singeri värk


“Sain Soomest uurimisstipendiumi ja sestap töötasin sealsetes arhiivides, uue raamatu jaoks on läbi töötatud ka Eesti fondid,” rääkis teenekas ajaloolane.
Pullat märkis, et kodu-uurijatelt on samuti ilmunud palju huvitavaid kohaloolisi käsitlusi ning raamatu tarbeks sai päris paljusid inimesi küsitletud.
Samas on pärast raamatu ilmumist juba üsna rohkelt uut materjali välja ilmunud. “Soomes on mitu tuhat lehekülge mälestusi salapiirituseveost, sest eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel korraldati seal suur mälestuste kogumine keeluseaduse ajast, meil sellist asja paraku tehtud ei ole,” lausus Raimo Pullat ja lisas, et viimastel kuudel on temani jõudnud suur hulk huvitavat materjali Kasispealt ja Mahust.


Kui tavaliselt on Pullati sõnul salapiirituseveost rääkides piirdutud Soome lahega, siis tegelikult tegeldi sellega väga intensiivselt veel Lääne-Eestis ning ka Rootsis, Põhjalahel koguni allveelaevadega.
Huvitava kokkusattumusena tõi Pullat esile, et Pärnumaa üks tuntumaid salapiiritusevedajaid oli Singeri Kolla, kes tavaelus oli Singeri õmblusmasinate müügiagent, ning ka Vihula vallas oli üks Singeri müügiagent piiritust vedamas.


Raimo Pullat rääkis, et tema poeg Risto kaitses mõne aja eest Riias doktoriväitekirja organiseeritud kuritegevusest Läänemere piirkonnas, peaasjalikult narkokaubandusest.
“Jõudsime üheskoos järeldusele, et salapiiritusevedu ei olnud ainult rahvusromantiline tegevus ja sõbrakaubandus, vaid suures osas oli tegemist organiseeritud kuritegevusega,” lausus Raimo Pullat.
Erinevus narkokaubandusega võrreldes on tema hinnangul ennekõike see, et narkoraha ei jää Eestisse, salapiiritusevedajate raha jäi aga suures osas siia ning aitas edendada kohalikku elu.
“Mitmel pool ehitati just piirituseveost saadud raha eest koole ja seltsimaju,” sõnas ajaloolane.


Kuningad ja lahingud


Raamatus on loomulikult juttu kuulsamatest piiritusekuningatest ja -krahvidest, aga ka suurematest lahingutest. “Piirituseveo aastatel sai surma 15-16 piirivalvurit või tollimeest, Turu lähedal ühel väikesel saarel käis kõva lahing, kõik saare meessoost elanikud lastest raukadeni andsid sellist tuld, et piirivalvurid pidid sõjaväe appi kutsuma,” rääkis Pullat.


Ajaloolase sõnul oli väga meeldiv kirjutada vastastikustest kultuurimõjudest ja kõigest heast, mis piirituseveoga kaasas käis.
“Ma arvan, et tegelikult on õiged mõlemad suhtumised – see oli organiseeritud kuritegevus, aga see oli ka kultuurivahetus ja rahvusromantiline tegevus,” kõneles Raimo Pullat.

• Raimo Pullati esimene raamat salapiirituseveost “Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939” ilmus 1993. aastal.
• “Viinameri. Salapiirituse vedu Läänemerel kahe sõja vahel” ilmus mullu 1. septembril.

Tagasi üles