Katk saatis Kalluksel tapale 4000 siga

Kolmapäeva hommikul oli Kallukse küla seafarmist 30 siga tapale saadetud, ent õhtul selgus, et saadetud sead on nakatunud katku. Foto: Meelis Meilbaum

Hallide sealautade ümber lokkab põdrakanep. Teeservadesse on paigaldatud hoiatussildid “Taudioht! Sisenemine keelatud!” ja allpool seisab “Sigade Aafrika katk”. Veterinaarameti väsinud näoga töötaja tuleb ämbriga väravatest välja. “Meil on jah katk.”

Neljapäeva hommikul teatas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), et nädala alguses tekkinud kahtlused said kinnituse: seakatk diagnoositi Kadrina vallas osaühingule Sponsum kuuluvas farmis, mis osteti ligikaudu poole aasta eest ettevõtte Ruix Mõis käest. Tegu on Eestis siiani suuruselt teise farmiga, kus katk avastatud.

Kõige suurem farm, kust Aafrika katk avastati, oli Puurmanni vallas, kus 6426 seaga farmis diagnoositi haigus 2015. aastal. Nakkuse tõkestamiseks kehtestatakse taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul algas farmis juhtumi uurimine seoses sigade sagenenud suremusega. “Proovid võeti nädala alguses ja tulemus selgus üleeile [kolmapäeva, toim.] õhtuks.“AS Vireen alustas eile sigade hukkamist ning toimetab korjused loomsete jäätmete käitlemise tehasesse,” lisas Kalda. Tööd kestavad esialgsete hinnangute kohaselt laupäeva õhtuni.

Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson ütles, et seni oli Kadrina vald olnud teises ohutsoonis. Nüüd peab Euroopa Komisjon otsustama, kas piirkonnale kohaldatakse ka kolmas tsoon – ja millises ulatuses.

Kadrina vallas on praegu kolm aktiivset seafarmi, kõik umbes 20 kilomeetri raadiuses. Seega sattusid ka need ettevõtted niinimetatud järelvalvetsooni.

See tähendab, et sealt ei tohi 30 päeva jooksul sigu välja vedada. Kui selle aja sees sigadelt katku ei leita, võivad farmid tavapäraselt edasi tegutseda. “Omanikule on see tohutu majanduslik kahju,” ütles Jüri Gustavson.

Eesti maaülikooli teadlased aitavad epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas võis haigusetekitaja farmi pääseda. Farmis hiljuti korraldatud kontrolli käigus ei tuvastatud bioturvalisuse nõuete rikkumisi.

Sündmuskohal olevad teadlased ütlesid eile hommikul, et vastavalt lepingule VTAga ei tohi nad veel kommentaare jagada, kuid esialgsete vastustega võib arvestada 24 tunni jooksul – siis peaks selguma, kuidas ohtlik nakkus suurde farmi pääses. Loo teeb markantseks tõik, et juulis ei leitud ühelgi Lääne-Virumaa metsseal Aafrika katku.

Praeguseks on VTA sigade Aafrika katku tuvastanud kokku viies farmis. Esimesed sigade Aafrika katku leiud diagnoositi juuli algul kolmes Jõgevamaa ja ühes Järvamaa majapidamises.

Seakatkupuhangute vältimiseks on alates 2015. aasta septembrist kõigile seakasvatajatele Eestis kehtestatud rangemad bioohutusnõuded.

Eile möödus täpselt aasta sellest, kui VTA diagnoosis esmakordselt Eestis  kodusigadel Aafrika katku. Selle ajaperioodi jooksul on taudi tõttu hukatud enam kui 26 000 nakatunud siga.

Urmas Laht: “Katku leviku tõkestamisel on tähtis iga pisiasi"

Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse ja ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht ei soovinud kommenteerida olukorda, kus tootja tõi hommikul sead tapamajja, õhtuks aga leidis kinnitust, et sigalas on Aafrika katk.

Küll aga rõhutas Laht, et katku tõkestamisel on tähtis iga pisiasi, mis esmapilgul süütuna näib. Ta tõi näite Rõngust, kus treileri peal olnud metsaveotraktorite rattad olid mudased. Kui need traktorid töötavad piirkonnas, kus on sigade Aafrika katk, siis viivad nad selle nakkuse järgmisesse kohta.

Kuuldes, et Kadrina vallas avastati Aafrika katk, oli Lahe sõnul esimene reaktsioon emotsionaalne. Ta meenutas, et ostis selle farmi 1992. aastal ASi Ruixi Mõis ühe osanikuna. Tol ajal polnud veel farm täielikult välja ehitatud ja sinna viidi tänapäevased seadmed. “Üks osa mu elutööst,” sõnas Laht, kelle andmetel käisid veterinaarid seal nädal enne katku avastamist, kuid mingeid rikkumisi ei leitud.

Lahe andmetel kahtlustatakse katku levikus sööta. “Mina seda ei usu,” sõnas teenekas seakasvataja. Laht selgitas, et sööt oli varutud eelmisel aastal ja teatavasti ei kujuta katkuosakesed 90 päeva möödumisel enam suurt ohtu.

Nakkuse levimises on Lahe hinnangul süüdi inimtegevus. “Kas ei olda piisavalt tähelepanelikud või on väsitud bioohutusnõuete täitmisest,” sõnas ta.

Lahe sõnul tuleb Lääne-Virumaal olla eriti tähelepanelik, sest maakond on seakasvatuse poolest riigis suuruselt teine, jäädes alla vaid Viljandimaale. Lääne-Virumaal on umbes 35 farmi ja 50 000 siga.