Pühapäeva õhtul nägi Vihula vallas Pihlaspea külas elav Olavi oma kodu hoovil vaevaliselt lumes ukerdavat luike, kes kostituse pakkumisele vastas vaid ähvardava sisinaga.
Noor luik jäi oma kaaslastest maha
“Õues vaevaliselt roomas mööda lund,” jutustas Olavi, kes pakkus ootamatule külalisele saia ja vett. “Sisises ainult minu peale.”
Pisut ärritunud sulelisest ei lasknud end segada perekoer Rett, kes noore luige suhtes igati sõbralikkust üles näitas. See aga linnule ei mõjunud. Olavi sõnul hakkas ta muretsema, mis luigest nii saab, kui ta sinna lumele jätta. Ja majaperemees kutsuski mõneti ebaviisakale külalisele päästeteenistuse.
Kaaslastest maas
Päästjad rääkisid, et luik võttis neist ainult ühe omaks - selle pritsimehe, kes ta maja hoovilt päästeautosse tõi. Isegi ei sisisenud. Kuid pruukis vaid kellelgi teisel liiga lähedale astuda, kui lind iseloomuliku heliga kohe märku andis, et võib läbielatud vintsutustest hoolimata nokaga äsada.
Eile ennelõunal Võsu komandosse luigele järele läinud Avo Matsiselts keskkonnaametist rääkis, et luiged eelistavad olla vees, sest seal saavad nad end kaitsta ja süüa. Sestap üritavad nad talvel pidevalt liikudes hoida neile vajaliku veesilma jäävaba, kuid alati see ei õnnestu. Ilmselt leidiski luigeparv, kuhu ka loo peategelane kuulus, et aeg on uus paik leida, ja tõusis lendu. Matsiseltsi hinnangul võis noor luik selle momendi maha magada või tal ei olnud jõudu paksus lumes sumbates lendu tõusta. Vajavad luiged ju lendutõusmiseks umbes 30 meetri pikkust hoovõturada.
Ja kui lennata ei saanud, siis tuligi luigel jalgsi edasi liikuda. See aga kurnas sulelise ära. Kuid eilseks oli ta päästjate juures juba nii kosunud, et pruukis vaid kellelgi linnu privaattsooni siseneda, kui kuuldus ähvardav sisin.
Luigelood
Mõistagi olid eile ennelõunal Võsu komandos peateemaks luiged. Komandopealik Andrus Aasmäe meenutas, et Käsmus oli üks luik sabasulgi pidi kivi külge külmunud. Õnneks said inimesed enne rebaseid jaole ja päästsid hädalise ära.
Keskkonnaspetsialist Avo Matsiselts ütles, et parve reinuvader rünnata ei julge, küll aga võib üksi jäänud luik tema vatsa sattuda.
Aasmäe sõnul on pritsimehed pidanud varemgi luikesid päästma. Üle-eelmisel suvel tuli teade, et viieliikmeline luigepere on võtnud Ilumäe kiriku juurest suuna Võsule. “Meie saime nad kätte Koljaku mäel,” jätkas Aasmäe, kelle sõnutsi paterdasid luiged otse keset sõiduteed ja päästjatel ei jäänud muud üle kui neid teekonnal turvata.
Veidi enne Võsu asula silti õnnestus päästjatel linnud jõkke juhatada, et nad siis mööda vett mereni jõuaksid. Aga võta näpust. Mõni tund hiljem nähti luigeperet juba Võsu bussijaamas. Ikka üks vanematest ees, teine taga ja kolm poega keskel. Pärast päästjate ja teiste inimeste ponnistusi jõudsid nad lõpuks merre sulistama.
Aga mis sai tänase loo kangelasest? “Väliseid vigastusi tal ei ole,” sõnas keskkonnaspetsialist Avo Matsiselts, kes kavatses ajutiselt puuri pandud sulelisega mööda rannikut sõita ja sobivat paika otsida. Hea, kui leitakse mõni luigeparv.
Matsiseltsi sõnul võtab luigeparv uustulnuka veel vastu. Kevadel, kui hakatakse pesa looma ja paariti käima, siis tekiks probleeme.
Ja ehk paterdab seegi luik kord oma perega Võsu bussijaamas.
• Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelind.
• Luiged on rändlinnud, kuid Eestist siiski kõik kühmnokk-luiged ära ei lenda, ja kui talv tuleb külm, siis paljud siia jäänud luiged hukkuvad.