Tuhanded sead kaotanud firma vaidlustas metsiku tapatalgu

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm päeva suundusid hukatud sigade voorid Kallukselt Väike-Maarja külje all olevasse aktsiaseltsi Vireen, kus korjused põletati.
Kolm päeva suundusid hukatud sigade voorid Kallukselt Väike-Maarja külje all olevasse aktsiaseltsi Vireen, kus korjused põletati. Foto: Meelis Meilbaum

Eelmisel nädalal Kallukse seafarmis avastatud sigade Aafrika katk viis üle 4200 sea hukkamisele, kuid omanikfirma ei ole sellega nõus.

Farm kuulub osaühingule Sponsum. Äriühingu volitatud esindaja, vandeadvokaat Armand Reinmaa rääkis, et täna esitatakse veterinaar- ja toiduametile taotlus täiendava ekspertiisi tegemiseks. Reinmaa selgitas, et positiivne vastus tuli ainult ühe proovi puhul. See oli tehtud PCR-meetodil, mis juhendi järgi on ebausaldusväärne. Hukkamise käigus kontrolliti veel 65 looma, kuid kõik proovid olid negatiivsed.

Reinmaa sõnul ei ole ta päris kindel, kuid ekspertiisi kiirusest võib järeldada, et needki proovid võidi teha PCR-meetodil. Äriühingu esindaja sõnul on sigade Aafrika katku tuvastamiseks ka teine meetod, HAB, mis võtab PCR-meetodiga võrreldes küll rohkem aega, kuid on tunduvalt täpsem.

Reinmaa sõnul esitab OÜ Sponsum veterinaar- ja toiduametile hüvitisnõude. Selle täpset summat ta veel öelda ei osanud. Küsimusele, mis saab siis, kui kordusproov osutub negatiivseks ehk sead hukati asjata, vastas Reinmaa, et kõigepealt tuleb ära oodata kordusproov.

Veterinaar- ja toiduameti algses pressiteates viidati peadirektori asetäitjale Olev Kaldale, kelle sõnul kontrolliti sigu seoses loomade suurenenud suremusega. Osaühingu Sponsum volitatud esindaja, vandeadvokaat Armand Reinmaa sõnul oli aga loomade suremus tavapärane.

Sigade Aafrika katku positiivne proov saadi kolmapäeva õhtul. Sama päeva hommikul viidi sellest farmist 30 looma Huljale tapamajja. Küsimusele, miks katkukahtluse korral sead tapamajja viidi, ei osanud Reinmaa vastata. Küll aga teadis ta, et tapamajas olnud sigadel katku ei tuvastatud.

Veterinaar- ja toiduameti pedirektori asetäitja Olev Kalda ütles äriühingu volitatud esindaja väiteid kommenteerides, et erialase ettevalmistuseta inimese väited ei ole asjakohased. Kalda täpsustas, et pole vahet, kas viirusekandja tuvastati ühel või sajal seal.

Osaühingu taotlus kontrollekspertiisiks võetakse Kalda sõnul menetlusse ja otsustatakse, kas see rahuldada või mitte. Kalda lisas, et tema andmetel kontrollis labor proovi tulemust mitu korda.

“Meil ei ole alust kahelda proovi tulemis,” sõnas Kalda. Metoodikast rääkides ütles ta, et PCR-meetod on akrediteeritud ehk ametlikult tunnustatud. Praegu pidi labor valmistama ette ka põhjalikumat selgitust katkuviiruse tuvastamise meetoditest.

Kalda ei olnud nõus vandeadvokaadi väitega, et sigade suremus ei olnud farmis suur. “VTA andmetel oli see suurenenud,” sõnas ta.

Seakatku testimiseks kasutatava PCR-testi alternatiivid on märksa töömahukamad ja ebatäpsemad ning Kallukse farmi kahjunõuet on raske mõista, ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop Postimehe veebiväljaandele.

Eelmisel nädalal Kallukse seafarmis 4200 sea hukkamiseni viinud positiivse seaproovi andnud PCR- (Polymerase chain reaction – polümeraasi ahelreaktsioon ingl k) test on professor Viltropi sõnul igati tunnustatud haiguse tuvastamise meetod. “Kõigist seakatku testimise viisidest on PCR kindlasti kõige kiirem ja tundlikum,” ütles ta. Kallukse farmi esindaja välja toodud HAB-testi kohta ei osanud ta midagi arvata, kuna sellist lühendit erialakirjanduses ühegi testi kirjeldamiseks ei kasutata.

“Üks alternatiivne variant on viirus isoleerida ja siis teha hemaglutinatsiooni test, et vaadata, kas viirus on isoleerunud,” jätkas Viltrop. “Ehk mõeldi siin seda, kuid selline meetod on väga töömahukas ja vähetundlik ega pruugi alati õnnestuda. Selleks tuleks viirus viia rakukultuuri, aga see on juba võrdlemisi keeruline ettevõtmine. Diagnoosi täpsuse osas ei ole küll mõtet PCRi kritiseerida.”

Kui farmi esindajad süüdistavad veterinaar- ja toiduametit vaid ühe proovi alusel kogu seakarja hukkamisele määramises, siis Arvo Viltropi sõnul on seegi standardpraktika.

“Kuna tegemist on väga ohtliku taudiga, piisab tõepoolest vaid ühest positiivsest testitulemusest, et kogu kari hukkamisele saata,” sõnas ta. “Nii on seadusandluses ette nähtud. Kui taud kord juba karjas on, muutub tema takistamine peaaegu võimatuks. Ta levib küll suhteliselt aeglaselt, aga vääramatult.”

Viltrop lisas, et isegi kui minna karantiini ja teiste testide teed, oleks mõistliku aja vältel nakkusvaba garantii tagamine võimatu, mistõttu tuleks loomad suure tõenäosusega lõpuks siiski hukata. Konkreetseid proove ja Kallukse farmi juhtumit ei soostunud Viltrop siiski kommenteerima, kuna tapmisotsuseni viinud proovide ekspertiisi tellis veterinaar- ja toiduamet just tema instituudi laborist.

Farmi esitatava kahjunõude kohta ütles ta, et ei mõista ekstra nõude esitamise vajadust, kuna seakatku põhjustatud kahjud hüvitatakse farmile seaduse järgi niikuinii.

Tagasi üles