Sigade Aafrika katk kaotab maapiirkondadest väiketootjad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rait Kaasik on 24 aastat ajaloolises Neeruti mõisatallis sigu kasvatanud. Nüüd ähvardab kolmandasse tsooni jäämine tema töö lõpetada.

FOTO: Agnes Aus

Kui Kallukse 4000 seaga farm sigade Aafrika katku tõttu likvideerimisele läks, jäi Kadrina vallas järelevalvetsooni veel kaks farmi. “Kui oleks võimalus, lõpetaksin kohe,” ütleb Eesti taasiseseisvumise järel kogu aeg sigu kasvatanud Rait Kaasik.

Möödunud aastal oli Kadrina vallas veel 20 seakasvatajat. Praeguseks on neid järele jäänud vaid kaks. Rait Kaasik, kes peab Neeruti vanas mõisatallis 150pealist seafarmi, ütleb, et järelevalvetsoonis olemise elab ta veel kuidagi üle. Aga mis edasi – seda ei tea.

“Sigu turustada kuskil ei ole. Ainus, kes veel võtab, on Oleg Gross, aga hind on selline, et ma saan kartulikilost ka rohkem kui sealihakilost,” räägib farmer. Kui enne järelevalvetsooni sattumist oli kilohind 2,5, vorstiks tehtuna kolm eurot, siis nüüd saab ta eluskaalu kilo eest 40 senti. Sigade ülalpidamiseks kulub aga hoopis rohkem raha. “Selle võib välja arvutada – eluskaalu kilo kohta tuleb 1 euro ja 20 senti,” räägib mees. Teisisõnu, iga päev, mil Rait Kaasiku ettevõte on järelevalvetsoonis – ja hiljem tõenäoliselt kolmandas tsoonis –, tuleb farmeril peale maksta kaks kolmandikku.

Tagasi üles