Eesti terviserajad koguvad aastas ligi neli miljonit külastust

Ebavere spordikeskus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti terviseradadel sporditi möödunud aastal keskmiselt üle 70 000 korra nädalas, mis teeb aastas arvestuslikult ligi 4 miljonit külastust. Terviseradasid kasutavad aktiivselt ka Lääne-Virumaa spordisõbrad.

SA Eesti Terviserajad nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul külastatakse Eesti terviseradasid kõige enam nädalavahetustel, mil külastajate arv on umbes kolm korda suurem kui argipäevadel ja kasvavaks trendiks on kogu perega ühine liikumine ja sportimine.

„Oleme võrrelnud erinevate tervisespordikeskuste ja -radade kasutusaktiivsust ja analüüsisime ka viimasel viiel aastal vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril ühisürituse „Eesti terviseradadel ...ümber maakera“ käigus kogutud statistikat. Hinnangulise võrdluse alusel saab väita, et aastas koguvad Eesti terviserajad ligi 4 miljonit külastust. See tõestab, et Eesti terviserajad on liikumisharrastajate poolt väga hinnatud kui kvaliteetne ja samas tasuta sportimisvõimalus,“ ütles Annus.

Suurima kasutusaktiivsusega on keskused, kus terviseradasid toetab terviklik infrastruktuur ja vajalikud lisaväärtused: näiteks professionaalne juhendaja, pesemisvõimalus ja spordivarustuse rent.

 „Spordisõbrad ja liikumisharrastajad hindavad väljaarendatud terviseradade infrastruktuuri ja heatasemelist hooldust ning omalt poolt soovime ka tulevikus panustada nii olemasolevate radade arendamisse kui ka uute radade avamisse,“ kinnitas Annus.

Kokku on Eestis 400 kilomeetrit igapäevaselt ettevalmistatud suusaradu, mis 123 kilomeetri ulatuses asuvad valgustatud terviseradadel. Lääne-Virumaa terviserajad on ühed suurema külastusaktiivsusega rajad Eestis.

Rakveres, Vinnis, Tamsalus, Väike-Maarjas, Ebaveres ja Mõedakul asuvaid terviseradu külastas möödunud aastal 24. veebruaril toimunud ühisürituse „Eesti terviseradadel ...ümber maakera“ käigus ligi 1400 inimest.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks.

Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne ja tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste.

Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud ligi 22 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste (7,5 miljonit eurot) , Eesti riigi (5 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,5 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.