Ettevõtted ootavad kvoote hinge kinni hoides

Kunda tsemenditehas on elektrijaamade järel Eesti suuruselt kolmas süsihappegaasi kvootide kasutaja. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Lääne-Virumaal saavad riikliku jaotuskava alusel süsihappegaasi kvoote kolm ettevõtet, mille juhtidel on jaotuskava suhtes erinevad seisukohad.

Keskkonnaministeerium esitas esmaspäeval Euroopa Komisjonile Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012.

Jaotuskava alusel jagatakse ettevõtetele nn CO2 kvoote ehk koguseid, kui palju võib ettevõte süsihappegaasi aastas taevasse lasta. Kui lubatud kogus ületatakse, tuleb ettevõttel vajalik osa vabaturult osta.

Kolm kuud ootamist

Lääne-Virumaalt on jaotuskava nimekirjas kolm ettevõtet: AS Kunda Nordic Tsement, AS Estonian Cell ja Rakke lubjatehas.

Kunda tsemendifirma on Eesti suuruselt kolmas süsihappegaasi emiteerija Narvas asuvate suurte elektrijaamade järel. Kunda Nordic Tsemendi peadirektor Meelis Einstein ütles, et keskkonnaministeeriumi poolt esitatud kava muudab tsemenditootjate elu omajagu kergemaks.

“Saime veidi kvooti juurde, see garanteerib, et saame kahe ahjuga töötada,” lausus Ein­stein.

Samas on jaotuskava siiski veel vaid esialgne, sest Euroopa Komisjon peab selle kolme kuu jooksul kinnitama. “See ei pruugi väga lihtsalt minna, meie igatahes hoiame hinge kinni,” sõnas Meelis Einstein.

Kui eelmist aastat alustas Kunda tsemenditehas ühe töötava ahjuga, siis aasta keskpaigas pandi tööle ka teine ahi. “Me ei suutnud ühe ahjuga piisavalt toota,” selgitas Ein­stein.

Praegu kahest ahjust piisab, aga peadirektori hinnangul võib tekkida vajadus tootmist suurendada ja kolmaski ahi tööle panna. “Keskkonnaministeeriumiga on suuline kokkulepe olemas, et kui tahame võimsust suurendada, saab reservist kolmanda ahju jaoks lisa,” ütles Meelis Einstein.

Ei näe traagikat

Aktsiaseltsi Nordkalk Rakke lubjatehas laieneb kindlasti, kuid jaotuskava praegused numbrid põhinevad senisel tootmisel. Firma tegevdirektor Andres Rammul selgitas, et tootmise laienedes on võimalik kvooti juurde küsida, paraku tähendab see, et kõigepealt on vaja laiendus valmis ehitada ja tootma hakata.
“CO2 kvoote aasta-aastalt vähendatakse, see on tõsiasi, millega peame leppima,” nentis Rammul.

“Kui me mingil põhjusel kvooti ei saa, tuleb see osta. Sellisel juhul oleme võrdses seisus nende tootjatega, kes asuvad Kyoto protokolliga ühinenud riikides, teistega aga mitte,” rääkis Rammul.

“Venemaa teadupoolest ei ole ühinenud, mis tähendab, et meie toodang ei ole Vene turul sellisel juhul konkurentsivõimeline, sest Vene tootjal ei ole kvoo­diküsimust üldse,” lisas ta.

Andres Ram­mul ei näe CO2 kvootides erilist traagikat, pigem peaks EL tema arvates töötama selles suunas, et lähinaabrid lepingutega ühineksid ja kaoks ära ebavõrdne konkurents.

Aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Artjom Sokolov ütles, et riiklikus jaotuskavas on haavapuitmassitehasele eraldatud kvooti vähem kui eeldati. “Oleme teinud ministeeriumile omapoolsed ettepanekud, selliseid firmasid on teisigi. Eks ministeerium vaatab, kui palju on riigil võimalusi kvoote ümber jagada, loodetavasti arvestatakse ettevõtjate ettepanekutega,” lisas ta.

KVOODID

• AS Kunda Nordic Tsement 882 775 tonni CO2 ekvivalenti aastas.
• Rakke lubjatehas 35 479 tonni CO2 ekvivalenti aastas.
• AS Estonian Cell 21 521 tonni CO2 ekvivalenti aastas.