Vireen sai külmhoone hädaolukordadeks

Tarmo Terav näitab külmhoonet, kus korjused laotakse esialgu hoone põrandale ja külmutatakse. Seejärel tõstetakse need üksteise peale.

FOTO: Marianne Loorents

Ebaveres tegutseval loomsete jäätmete käitlemise tehasel ASil Vireen kerkis suvekuudega külmhoone, mis võimaldab tehase rikke korral külmutada kuni 500 tonni loomset toorainet.

Vireeni juhataja Tarmo Terav ütles, et külmhoone rajamine on varem mitmel korral kõne all olnud ja seda on kunagiste põllumajandusministritega ka arutatud, kuid seni polnud tegudeni jõutud.

Loomsete jäätmete käitlemise tehas on aga kaksteist aastat vana ja külmhoone hädavajalik. “Kui tehasega peaks midagi juhtuma, pole toorainet kuhugi panna,” nentis juhataja ja teadis rääkida, et nende kaheteistkümne tegutsemisaasta jooksul on tehases suuri rikkeid olnud, mis kogu töö mitmeks nädalaks seisanud.

“Siis viidi loomsed kõrvalsaadused ja hukkunud loomad Leetu, kus on samalaadne tehas, ja töödeldi. Tol ajal aga polnud sigade Aafrika katku ja võis sedasi vedada. Praegu ei võta Leedu lihtsalt enam vastu, kuna on oht sigade Aafrika katku levikuks,” selgitas Terav.

Et ka Saaremaal avastati sigade Aafrika katk, on kogu Eesti teine ja kolmas tsoon, mis tähendab, et ükski loomne kõrvalsaadus ilma termilise töötluseta välja minna ei tohi.

Valminud külmhoone võimaldab külmutada kuni 30 tonni korjuseid ööpäevas, üldse mahutab hoone 500 tonni. “Kahe kuu tooraine saab vajadusel ära paigutada,” lisas Terav ja täpsustas, et külmhoone võetakse kasutusele ikkagi hädaolukordadel. Kui tehas töötab tavapäraselt, lähevad loomsed jäätmed kohe töötlusse.

Külmhoonet rajades lähtuti 500tonnisest mahutavusest seepärast, et täistsükliga sigala, kus on 7000pealine kari – emised, poegivad emised, nuumikud –, annab 500 tonni loomset jäädet. Tänavu suvel on suurim Vireeni transporditud kogus olnud 86 tonni.

Tarmo Terava sõnul tähendaks külmhoone puudumine tehase rikke korral korjuste matmist. “Sellel aastal midagi maetud ei ole ja ma ei näe ka mingit vajadust matmiseks,” rõhutas ta.

Koos hoonega rajati Vireeni territooriumile 1000 ruutmeetrit asfaltpinda.

Ehitustööde eest maksis ettevõte ise.

Tugev panus heakorratöödesse

AS Vireen on tänavu suvel panustanud tublisti heakorratöödesse: lammutanud maastikupilti risustanud nõukogudeaegseid hooneid ja rajanud suuri muruplatse, mille tarvis veeti kevadel ettevõtte territooriumile 21 koormat mulda.

Sel kuul on Ignase puukoolist oodata istikuid kõrg- ja madalhaljastuse rajamiseks.

Ees ootavaid töid on veelgi. “Näiteks meie maja taga on Väike-Maarja kolhoosi aegne ehitusmaterjalide ladu, kus on betoonelemente. Need on plaanis killustikuks purustada ja taaskasutusse suunata,” kõneles Vireeni juhataja Tarmo Terav.

Samuti plaanitakse piirata umbes hektarisuurune ala.

Piirete paigaldamisega oodatakse seni, kuni külmhoone viimased fassaaditööd on lõppenud.

Niitmist ja heakorrastamist vajavat territooriumi on Vi­reenil umbes poolteist hekta­­rit.

Lammutustöid rahastab poole ulatuses keskkonnainvesteeringute keskus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles