Eesti peab eest ära minema!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
• Virumaa Teataja andis võimaluse igal erakonnal korra end enne valimisi arvamusküljel tutvustada.
• Loosi tahtel saab teisena võimaluse Eesti Iseseisvuspartei, kelle ainus kandidaat Lääne-Virumaal on Kaido Nõmmik.
Eesti peaks olema rahvusriik, mis võiks kuuluda küll riikide liitu, kuid mitte liitriigi koosseisu. Olukorra traagilisus seisneb aga selles, et Euroopa Liit ei ole riikide liit, vaid on liitriik.
Rahvusvaheline õigus defineerib liitriiki nelja tunnuse alusel: kui riikide kooslusel on ühine territoorium, ühine kodanikkond, keskusel ülimuslik õigus ja sellel õigusel kompetentsi kompetents, siis selline kooslus on liitriik. Euroopa Liidu puhul kõik täpselt niimoodi ongi.
Veelgi hullem: ELi õigus on ülimuslik EV põhiseaduse suhtes, mis tähendab aga seda, et EV põhiseadus on kehtetu. Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega Euroopa Liidust vääramatult välja astuda.
Ent see polegi nii lihtne, sest väljaastumine oleks võimalik vaid tugeva rahvusliku majanduse korral. Seda ei ole, see tuleb luua, mis ühtlasi tähendab seda, et tuleb luua tugev riik.
Tugev rahvuslik majandus
Tugev riik tähendabki ennekõike tugevat rahvuslikku majandust. Just nimelt rahvuslikku majandust ja mitte mingisugust umbmäärast Eesti majandust. Nimelt SKP (sisemajanduse koguprodukt) ei mõõda mitte Eesti majandust, vaid mõõdab kogu majandustegevust Eesti territooriumil.
On nii, et SKP = RKP + VK, kus viimane tähendab väliskapitali poolt Eestist välja viidud kasumit, mis on uskumatult suur. Näiteks “majandusbuumi” ajal, 2007. aastal, vedasid ainuüksi välispangad Eestist välja 19,8 miljardit krooni, ja kui sellele lisada veel välisettevõtete poolt välja viidud kasum, siis tõusis summa mainitud aastal üle 30 miljardi krooni.
Niisiis on probleemiks nr 1 väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil. Üles on ostetud ja maha parseldatud terved tööstusharud, suuremad ja keskmised ettevõtted, teadmata mahus maad variisikute kaudu.
On selge, et sellises olukorras ei ole võimalik Eesti majandust, teisisõnu Eesti rahvuslikku majandust, jalgadele tõsta.
Tugeva Eesti vundamendiks saab olla üksnes kogu pangandussüsteemi ülesehitamine klassikalise skeemi järgi, milles on kolm pangandussektorit: riiklik pangandus, rahvuslikul kapitalil kommertspangandus ja väliskommertspangandus laias laastus võrdsetes osades.
Lisaks tuleb korda teha seadused, eelistades rahvuslikku majandust väliskapitaliga võrreldes. Seaduste ostmine tuleb välistada.
Eriline teema on seejuures füüsilisest isikust ettevõtjatega (FIE) seonduv seadusandlus.
Praeguseks on sellekohased seadused aetud väliskapitali käsilaste poolt niivõrd keerulisteks, et isegi kõrgharidusega inimesed ei tule toime ja loobuvad massiliselt ettevõtlusest.
FIEde tegevust reguleerivad seadused tuleb teha sedavõrd lihtsaks, et põhikooli lõpetanud inimene suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha ühe päevaga.
Eesti Iseseisvuspartei ehitatud Eesti riik oleks õiglasem. Õiglane ühiskond on selline, kus valitseb elanikkonna rahulolu ja turvalisus. On mitu asja, mis selle saavutamiseks tuleks teoks teha.
Palgaerinevused ühiskonnas on kasvanud uskumatult suureks - Eesti on selles suhtes Lääne kultuuriruumi üks liidritest.
Varandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb kehtestada kaheastmeline tulumaks praeguse üheastmelise asemele.
Oluline sotsiaalse pinge ja ebaturvalisuse allikas on tööpuudus. Töötuse vähendamine mingite muude meetoditega peale rahvusliku majanduse kordategemise on muinasjutud.
Veel üks sotsiaalne valupunkt saaks Eesti Iseseisvuspartei võimul olles lahendatud, nimelt sundüürnike probleem.
Ligikaudu 100 000 sundüürnikku jäeti omandireformi seadusega ilma õigusest erastada oma korter võrdselt teistega EVPde eest. Ebaõigluse all kannatanutele kompenseerime tekitatud kahju täies ulatuses turuhindade alusel.
Sellised on minu mõtted tänasest igapäevapoliitikast ja sellest, mida me teeksime, kui me oleksime ...
Ent kõik need taganevad oma tähtsuses, kui vaatan lähitulevikku ja näen täie selgusega, et Venemaa tuleb kõige lähemal ajal tagasi.
See aga tähendab vääramatult, et Eesti peab ise eest ära minema, sest Eestile pole antud öelda, et mine ise eest ära.
Venemaa tagasitulek
Venemaa ei tule tagasi mitte tankidega, vaid tuleb tagasi Euroopa Liidu kaudu. Tagasitulek saab olema kolmeastmeline. Alustuseks tuleb täielik viisavabadus, mis hakkab kehtima ilmselt juba sel aastal.
Teise sammuna luuakse ühine majandusruum Venemaa Föderatsiooni ja ELi föderatsiooni vahel, samm, millele Angela Merkel on oma heakskiidu juba andnud (heakskiit oli tegelikult formaalne, sest kõik lepiti kokku 1987. aastal perestroika eesmärgina).
Kolmandaks sammuks saab poliitilise liidu loomine - Euroopa ühiskodu loomine, Euraasia liitriigi loomine, mis perestroika lõppeesmärgiks seatud oli ja on.
Eesti Iseseisvuspartei valimisloosungiks on “Iseseisvuspartei ongi lahendus”. See pole siiski mitte lihtsalt niisama loosung, vaid lahendi nimetus. See lahend töötaks, kui ellu viia EIPi eespool kirjeldatud majanduspoliitika.
Kuid korraks veel tagasi kohalikule tasandile. Kas Lääne-Virumaal on üldises pildis ka mingi eriline roll, eripära või rikkus, mis Lääne-Viru maakonna teiste hulgast esile tõstaks?
On ikka. Kõik teavad, et üheks selliseks erisuseks on suured kohalikud maapõuerikkused.
Ent nende keskkonnaohutu kasutuselevõtuni on veel pikk maa, seepärast pole see kõige lähema tuleviku teema.
Kuid on veel üks erisus, mida pole piisavalt kilbile tõstetud, tähele pandud, ent peaks olema tänase päeva teema.
Selleks on nimelt Tapa linna väga hea logistiline positsioon transpordisõlmena.
Tapa transiidikeskuseks
Tapal ristuvad ida-lääne ja põhja-lõuna raudteeliinid; Koidula transpordisõlme valmimisel suurejooneliselt ka kagusuunaline transpordisoon, mis Pologoje jaamas avaneb kõige otsema kiirteena Jaapani-Hiina suunas.
Ka maanteed avanevad kolmes suunas, võimas Tapa lennuväli külje all, meri käeulatuses.
Seega Tapa linn on sobiv konteinerveo ladustus-jaotus-transiidikeskuseks. Tapa asub Soome lahe suhtes peegelpildis Soome linna Kouvolaga, mille plahvatuslik areng samasuguses funktsioonis on olnud vapustav.
Tapa linna transpordisõlme funktsiooni käsitleb Eesti Iseseisvuspartei poliitiline doktriin “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uus autarkiline geopoliitiline ruum”, mille leiate EIPi kodulehelt www.iseseisvuspartei.ee.
Seda teemat käsitleb täpsemalt Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito 2002. aastal ilmunud raamat “Eesti & geopoliitika”.