:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2011/02/07/512055t1hc64f.jpg)
Kui tunamullu ei hukkunud Lääne-Virumaal puhkenud tulekahjudes ühtegi inimest, siis eelmisel aastal kaotas punase kuke läbi elu kaks inimest.
Mullu hukkus tules kaks inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu registreeriti Lääne-Virumaal 308 tulekahju, millest 62 juhul põlesid eluhooned. Tules hukkus kaks inimest.
Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus meenutas, et tunamullu ei hukkunud maakonnas tulekahjudes ühtegi inimest. “Sellist taset on raske hoida,” lisas ta.
Hooletus
Hukkunuga lõppenud tulekahjude peamiseks põhjuseks on jätkuvalt hooletus suitsetamisel. Neuhausi sõnul võib olukord selles suhtes lähiajal paraneda isekustuvate sigarettide turule jõudmisel.
Kuigi tunamullu ei olnud tulekahjudes ühtegi ohvrit, registreeriti Lääne-Virus põlenguid mullusest enam. 2009. aastal registreeriti 415 tulekahju, mis on 26 protsenti rohkem kui mullu. Eluhoonetes puhkes tunamullu põleng 86 korral. Punane kukk saputas tiibu 40 eramus, 45 korterelamus ja ühes hoolekandeasutuses.
Mullu eluhoonetes puhkenud 62 tulekahjust 29 olid eramus, 32 korterelamus ja üks hoolekandeasutuses.
Eluhoonetes puhkenud tulekahjude peamiseks põhjuseks on taas hooletus. “Hooletus toidu valmistamisel, lahtise tule kasutamisel, küttekollete hooldamata jätmine,” loetles Neuhaus inimestele komistuskiviks saanud olukordi.
Tulekahjude üldarvu, sealhulgas eluhoonete põlengute vähenemine näitab Neuhausi sõnul seda, et oleme liikumas tuleohutuma ühiskonna poole. “Inimesed hoolivad endast rohkem,” sõnas ta ja lisas, et majanduslik raske olukord on samuti tulekahjude arvu tõstja.
Neuhaus rõhutas, et tules hukkunud inimeste kodudes pole olnud suitsuandurit või see pole olnud töökorras.
Samas võib tuua mitmeid näiteid, mil põlengust õigel ajal märku andnud suitsuandur on päästnud inimese elu.
Tunamullu rakendus 86 tulekahju puhul töökorras suitsuandur tööle üheteistkümnel korral. Eelmise aasta 62 tulekahjus andis suitsuandur ohust teada neljateistkümnel korral.
Mets põleb endiselt
Metsa- ja maastikutulekahjusid oli eelmisel aastal tunamullusega võrreldes natuke vähem. Kui tunamullu registreeriti maakonnas 78 metsa- ja maastikutulekahju, siis mullu oli neid 75.
“Siinjuures tuleb märkida, et suuri metsatulekahjusid pole Lääne-Virumaal õnneks olnud,” sõnas Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus.
Seevastu naabrite juures Ida-Virumaal moodustavad metsa- ja maastikutulekahjud ligi kolmandiku Eesti analoogsetest põlengutest.
Kulupõlengutest rääkides ütles Neuhaus, et see on täiesti tarbetu riigi raha kulutamine, mida saaks ära hoida. Seadusega ongi juba sätestatud, et kulu põletamine on Eestis aasta läbi keelatud.