Rakvere kooli kimbutas Norwalki viirus

Hästi nakkav viirusega levib kiiresti näiteks siis, kui käed-jalad on pesemata. Foto: Ahto Sooaru / Õhtuleht

​Septembri keskpaigas tabas Rakvere reaalgümnaasiumi ränk haiguspuhang, mis jättis koju 140 last. Haigusnähud olid nii rasked, et kahtlustati lausa salmonelloosi. Nüüdseks on selgunud, millega oli tegu.

Veterinaar- ja toiduamet kraaniveeproovides haigusetekitajaid ei tuvastanud. “Kraanivesi oli koolis täiesti korras,” kinnitas Lääne-Viru veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson.

Lastelt võetud proovid saatis terviseamet laborisse. Teadlased on nüüd kindlaks teinud, et tegu oli Norwalki ehk Norra viirusega.

“Rakvere haiglast saadeti meile kümme proovi, millest kaheksa olid positiivsed,” rääkis terviseameti epidemioloogilise valmisoleku peaspetsialist Kai Raska. 

Teisipäeval tehti veel viimaseid lisauuringuid, kuid kindlus oli käes. “Tegu on hästi nakkava viirusega ja see levib väga kiiresti. Kui käed-jalad on pesemata või on pinnad saastunud, siis on see kerge levima,” ütles Kai Raska. 

Tema sõnul on tegu nii-öelda rühmaviisilise haigusega: kui kasvõi üks laps on nakatunud, siis pea kohe haigestuvad ka teised. Norwalki viiruse sümptomite hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, kõhu- ja lihasvalu ning palavik. “Haigus tekib kiiresti ja kulgeb ka kiiresti – tavaliselt möödub haiguspuhang 48 tunniga,” rääkis Raska. 

Kuid kuna vedelikukaotus võib sel perioodil olla hästi suur, siis tuleb väga palju juua. Mõnel juhul peab patsiendi ka haiglasse toimetama. “See viirus pärineb väliskeskkonnast,” märkis peaspetsialist. Mõni inimene võib enese teadmata Norwalki viiruse kandja olla, aga ta ise ei põegi seda haigust läbi.

“Tahan kõigile südamele panna, et enne sööki tuleb kindlasti käsi pesta. Sellega saab viirust ennetada,” lausus Kai Raska.

Küsimuse peale, kuidas viirus kooli sattuda võis, ütles Raska, et praegu ei tahaks ta selle üle spekuleerida. “Enne tuleb lõplikud uurimistulemused ära oodata,” sõnas Kai Raska. Ametlikult on terviseametil vastamiseks kuu aega.