/nginx/o/2011/02/09/513358t1hfcf8.jpg)
Kolmekümne aasta eest valmis Vene kultusfilm “Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville’ide koer”, mille võtted käisid ka Sagadi mõisas.
“Baskerville`ide koer” on kolmas film viieosalisest sarjast, mis valmis aastatel 1979-1986 stuudios Lenfilm.
1981. aastal vaatajateni jõudnud kaheseerialine põnevusfilm “Baskerville`ide koer” oli sarjast ainus, mis lõviosas võeti üles Eestis.
Lühidalt on filmi sisu selles, et kui söör Henry Baskerville’i onu salapärastel asjaoludel sureb, naaseb iidse inglise suguvõsa esindaja Kanadast üksildasse peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus, sest ümbruskonnas luusib ringi verejanuline ja näiliselt üleloomulik koer. Asja asub uurima maailmakuulus detektiiv Sherlock Holmes koos oma abilise doktor Watsoniga, kes jõuavad ka tõe jälile.
Filmi sündmused leiavad aset 1880. a teisel poolel Edela-Inglismaal.
Filmi režissöör oli Igor Maslennikov, peaosades mängisid Vassili Livanov ja Vitali Solomin.
Sagadi mõisat on filmis võimalik näha kaheksas episoodis, mis kujutasid Grimpeni küla, jälgisid söör Henry Baskerville’i saabumist kodukohta ning doktor Watsoni postkontoriskäiku.
RMK Sagadi metsakeskuse giid Maie Kaja oli Sagadisse elama asunud üsna natuke aega enne kultusfilmi võtete algust.
“Mäletan, et filmiti valitsejamaja juures, tookord oli see nelja korteriga elumaja, nüüd hostel. Sinna maja ette oli üles pandud postkontor,” meenutas Maie Kaja. Talle on jäänud mällu stseen, kui doktor Watson sõitis hobuste poolt veetud tõllaga postkontori ette ning seal öeldi: “Teile on kiri”.
Kohalikud mäletavad veel ka seda, et mõisa härrastemaja läänepoolsel küljel paikneva sissesõidutee ääres asus uhke posthobuste peatuskoht ning tol ajal üsna kurvas seisus olevat mõisa riideaita kasutati postijaama pagasiaidana.
Toona Sagadi mõisasüdames elanud Maarja Veskila oli kaheksa-üheksaaastane tüdruk, kui filmivõtted käisid.
“Laste jaoks oli väga põnev, kui külla sõitsid sisse suured autod ning filmigrupp Sagadisse saabus. Jooksime neil nii palju sabas, kui saime,” jutustas Maarja Veskila.
Veskila mäletab, et tõld, millega doktor Watson postkontorisse saabus, äratas lastes suurt huvi ja sellega käidi salaja sõitugi proovimas.
Praegusel Vihula elanikul, kuid Sagadi metsakeskuse hotellis administraatorina töötaval naisel on meeles see, et tema sooja südame ja heade kokkamisoskustega ema valmistas süüa ning võttegrupp ja näitlejad käisid nende juures einestamas. “Oma kümme inimest oli, peaosatäitjaid vist iga päev kohal ei olnud, aga nemadki astusid meie juurest läbi,” rääkis Veskila.
Veskila sõnul olid filmivõtted laste jaoks huvitavad, kuid vahel läks ikka igavaks ka. Siis, kui ühte ja sama stseeni palju-palju kordi, võib-olla isegi terve võttepäev tehti.
“Mõned asjad tundusid juba valminud filmi vaadates hoopis teistsugused kui võtete ajal, kuidagi ilusamad,” ütles Veskila. Ta meenutas näiteks seda, kuidas väike valge koer jooksis põllu poole. “Filmis tundus see jooksmine pikana, aga tegelikult läbis koer meelitamise peale ehk 30 meetrit,” teadis naine.
Maarja Veskila vaatab “Baskerville`ide koera” teistsuguste tunnetega kui lihtsalt üht põnevusfilmi. “Ikkagi tulevad lapsepõlvemälestused meelde ning võttekohad tekitavad äratundmisrõõmu,” põhjendas Veskila.
Filmimise aastatel 1980 ja 1981 oli Sagadi mõisa restaureerimine täies hoos. Seda jälgides näeb vaataja, et Sagadis on aja jooksul toimunud suured muutused. Praeguse hotelli asemel laiutas toona lääbakas puukuur, mitmed hooned lagunesid, aiad-pargid olid veel taastamata, kõikjal on näha lahtisi kraave ja mullatööde jälgi.
Sagadi mõisa koduleht vahendab, et ka nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, käib Sagadis külalisi, kes jõuavad sinna doktor Watsoni, Sherlock Holmesi ja kurjakuulutava koera jälgi ajades ning soovides kunagise kultusfilmi võttepaikadega tutvuda.
• Filmi “Baskerville’ide koer” võtted toimusid lisaks Sagadile Glehni ja Maarjamäe lossis, Risti aleviku ümbruses, Laikmaa majamuuseumis, Juuliku karjamõisas ja mujal.