Enese teadmata abielus olnud prouat ähvardab kodutuks jäämine

Rakvere vanaproua kardab kõige rohkem, et jääb enda ostetud ja renoveeritud majast ilma. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees, Shutterstock, internet, montaaž

Sel kevadel tundis Helle (nimi muudetud), et jõud ei käi enam majast üle. Pensionär tahtis selle müüa ja saadud raha eest väiksema korteri soetada. Kuid siis tabas teda üllatus: lahutatud naisest oli paberite järgi saanud lesk ja nüüd tuleks maja endise mehe pärijatega jagama hakata.

Kõik sai alguse sellest, kui Helle tänavu kevadel korteri välja valis ja notari juures sissemakset tegemas käis. “Notar märkis seal, et olen lesk. Mul oli sõbranna kaasas, naersime veel, et kus ma nüüd siis lesk olen, et mis mees mul siin ära surnud on,” rääkis Helle.

Kuid siis pani ta maja müüki ja asi võttis tõsisema pöörde. “Maakler käis korra läbi ja ütles, et nüüd tuleb mul pärima hakata. Ma pidin esiti šoki saama. Ega mul kedagi teist pole kui tütar ... Arvasin, et äkki temaga ... Ja kust see maakler seda teab,” jutustas Helle vanu pabereid välja otsides.

Maakler saatis naise notari juurde, kus ta sai teada, et tema 26 aastat tagasi lahutatud abielu ei olegi lahutatud. Helle käis perekonnaseisuametis ja seejärel arhiivist dokumentide koopiaid nõutamas. Arhiivist anti talle kaasa paber, mille järgi tema 1988. aastal sõlmitud abielu on 1990. aastal kohtulikult lahutatud. “Siin on ju selgelt kirjas: “kohtuotsus jõustunud – abielu on lahutatud”,” ei mõista proua, miks ta on ühtäkki leseks tehtud. Endine abikaasa suri juba kümme aastat tagasi, aga Helle sai sellest oma sõnul teada alles nüüd, kui dokumente otsima hakkas.

Kuna ta oli registri järgi abielus, on tal surnud mehega ühisvara. See tähendab aga, et ta peab surnud mehe poegadele poole oma majast ja varast ära andma. 

“Ma olin selle mehega aasta aega abielus! Peale teist või kolmandat palgapäeva viskasin ta välja. Ta hakkas jooma ja läks mu lastele kallale,” rääkis Helle. ­Abielu lahutati 1990. aastal ja peale seda Helle meest enda sõ-

nul näinud pole. 

“Kõik mu naabrid, minugipärast terve Rakvere linn, võivad tunnistada, et ühtegi abikaasat nende aastate jooksul minu kõrval olnud pole,” ütles proua.

Helle elu läks aga edasi. Ta müüs enda ostetud korteri, kus lastega elas, maha ja ostis 1998. aastal EVPde eest Rakverre maja. “Siis ei öelnud ka keegi, et kas tohin üldse vana korteri mehe teadmata maha müüa,” imestab Helle tagantjärele. 2005. aastal tegi ta ka testamendi, kus on samuti notariaalselt kinnitatud, et tegu on lahutatud naisega. 

“Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on! Kas siis notari juures ei kontrollitud? No siis võin ma ju minna ja öelda, et olen Savisaare lesk, kõik on notari paberite järgi õige. Ma ei saa aru, miks keegi midagi ei öelnud. 2005. aastal oli mees ju elus. Ma oleksin ta üles otsinud ja selle lahutuse ära vormistanud, kui see vajalik oleks olnud,” kõneles Helle kohtuotsust sirvides. Kui mees aga 2006. aastal teises maakonnas suri, kirjutati tema surmatunnistusele, et ta oli Hellega ikka veel abielus.

Arhiivis oli naisele veel kinnitatud, et kõik on korras. “Proua, ärge muretsege, te olete lahutatud,” olevat Hellele öeldud. Kuid siis algas kadalipp: Helle läks kohtuotsusega uuesti notari juurde, kes palus minna perekonnaseisuametisse lesestaatust lahutatud naise omaks ümber vormistama. Aga perekonnaseisuametist tuli eitav vastus. “Nad ütlesid, et muidu saaks, aga mees on surnud. Et nüüd pole enam midagi teha. Et mul on kolm kuud aega asjade kordaajamiseks. Ise otsustan, kas mehe võlgadest loobun või ei. Ma ei teagi, mis tal oli,” rääkis Helle. Loobumine tähendaks ka oma majaosast loobumist, sest see läheks surnud mehe poegadele.

“Ma pole neid elus näinudki. Aga ma kardan, et nüüd tulevad võõrad mehed tuppa, ütlevad, et aitäh tädi, aga koli nüüd välja. Ma sain niimoodi aru, et neile kuulub pool minu maja. Aga mida mina siis teen? Poole maja rahaga ei saa Rakveres mingit korteritki, ja kui mehel veel võlgu oli, siis olengi puu all,” kurtis Helle.

“Ma ei taha lihtsalt uskuda, et ma seda lahutust vormistamas ei käinud. Tahtsin sellest mehest üliväga lahti saada. Kas ma olin siis tõesti nii loll, et ­jätsin käimata? Ma ei usu. Ütlesin ka Rakvere ametnikele, et kui ma olen vea teinud, jätnud paberi vormistamata, siis ju­mala eest, ma maksan kõik ära, ka mehe riigilõivu, aga mitte nii ...” kõneles Helle.

Vandeadvokaat Viktor Turkini kommentaar

Kuni 1995. aastani kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi järgi tuli abielu lahutamise kohtuotsus asjaosalisel endal registreerida perekonnaseisuametis. Kui see jäi tegemata, siis lahutuse kohtuotsus ei jõustunud ja juriidiliselt abielulahutust ei toimunud. 

1995. aastal jõustunud perekonnaseaduse kohaselt jõustus abielulahutus alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest ning abikaasa seda ise enam registeerima ei pidanud.

Abikaasal, kui selgub, et ta oli enese teadmata seniajani abielus olnud (seda saab vastavast registrist kontrollida), on ehk õiguslik võimalus nõuda eeldusliku ühisvara lahusvaraks tunnistamist, kuna kõne all olev vara sai soetatud pärast abieluliste suhete faktilist lõppemist. 1995–2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt loeti see vara, mis üks abikaasa soetas pärast abieluliste suhete lõppu (pärast faktilist lahku kolimist), selle abikaasa lahusvaraks. 

Selleks tuleb aga naisel esitada kohtule tuvastamishagi, milles muu hulgas taotleda abieluliste suhete lõpu aja tuvastamist.