/nginx/o/2011/02/10/514023t1h9120.jpg)
Kuu alguses saatsid Hanno Nõmme, Olavi Kasemaa ja Fred Kaasik keskkonnaminister Jaanus Tamkivile, põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ning riigikogu keskkonnakomisjonile avaliku kirja lõhe ja meriforelli püügikorralduse asjus.
Kalurid võitlevad õiguste eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjas esitati rannaelu säilitamise nimel ettepanek koondada kogu kalanduse valdkonna juhtimine põllumajandusministeeriumi haldusalasse, nagu mujal Euroopas on tavaks saanud ning ühtse juhtimise puudumisel teevad ministeeriumid vastuolulisi otsuseid.
“Kutseline kalur ei tohi saaki enne paadist maalegi tuua, kui see on kantud püügipäevikusse, harrastaja kirjutab päevikusse nii palju, kui pähe tuleb ja keegi ei saa kontrollida,” rääkis Karepa Kalurite Seltsi juhatuse liige Fred Kaasik, kelle sõnul kaluritele kehtestatud püügipiirang võtab rannakaluritelt võimaluse end ning oma peret kalandusega ära toita, samal ajal kui harrastuskalurid võivad röövpüügi korral korralikku kasumit teenida. “Inimesed räägivad ju, et kuu ajaga 200 kilogrammi lõhet välja püüda pole midagi, aga ta ei söö ju eluilmaski üksi seda kala ära,” ütles ta, lisades, et sellise hulga kala hind on umbes 1000 eurot.
Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse esimees Olavi Kasemaa kohtus kolmapäeval keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga, kellega teemat arutati. Lähenevad valimised aga ei võimalda Kasemaa sõnul prognoosida, millal asjad muutuvad, kuid lootust annab, et küsimused on päevakorral ja poliitikud otsivad lahendusi.
Enim valmistavad Kasemaale ja Kaasikule muret kalamajanduse osakonna otsused. “Mind hämmastab, et kalamajanduse osakond on aastaid väga paljudes punktides ignoreerinud teadlaste ettepanekuid ja seda eriti just lõhepüügi koha pealt,” märkis Kasemaa, kes on kursis, et teadlased on teinud ettepanekuid, kuidas kaitsta lõhelisi, millele vastukaaluks hakkas kalavarude osakond aga viis aastat tagasi piiramatul arvul harrastuskaluritele kalastuskaarte välja andma.
Kasemaa ja Kaasik on veendunud, et harrastuskalurite tegevus on praegusel hetkel sisuliselt kontrollimatu, ja leiavad, et riik peaks röövpüüki takistama ning arvestama rannakalurite vajadusi.
“Rannakalur tegeleb Euroopa Liidu dokumentide järgi väikesemahulise rannapüügiga, mida soositakse, aga probleem ei ole ainult kaluritel, vaid ka rannakalandusega koostööd tegevatel ettevõtetel, nagu näiteks kohalikud püügivarustuse valmistajad ja kalatööstus,” rääkis Kasemaa, kelle teada on ka Euroopa teistes mereäärsetes riikides sarnaseid probleeme.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivilt ei õnnestunud Virumaa Teatajal ministeeriumi seisukohta saada. “Seisukoht selgub siis, kui kirjale vastatakse,” kommenteeris teemat ministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.
Ministeeriumil on avalikule kirjale vastamiseks aega 30 päeva.