/nginx/o/2016/10/11/5945063t1h24b1.jpg)
Kultuuriministeeriumi kavade kohaselt tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk järgmisel aastal 942 euroni, mis tähendab tänavusega võrreldes 13,5 protsendist kasvu.
Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk võib tõusta 942 euroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval riigiga seotud kultuuriasutuste juhtidega kohtunud kultuuriminister Indrek Saar esitles 2017. aasta kultuuritöötajate palgafondi jaotumise põhimõtteid, mille kohaselt tõuseks kõrgharidusega töötajate miinimumpalk, aga ka kõrgemat töötasu saavate töötajate ning tugifunktsiooni täitvate töötajate tasud, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Saare hinnangul on palgatõusuootus kõigi kultuuritöötajate seas on suur. „Kui planeeritud kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalga tõstmine aitab kultuurirahval elementaarselt ots otsaga kokku tulla, siis kõrgemat palka saavate töötajate järeleaitamine hoiab loovisiku motivatsiooni kultuurivaldkonnas oma tööd jätkata. Mõlemal pool on vajadus ilmne,“ ütles Saar pressiesindaja vahendusel.
Lõppeval 2016. aastal võimaldas kultuuritöötajate palgafondi kasv kergitada kultuuritöötajate miinimumpalka samuti 13,5 protsendi võrra, 830 euroni kuus.
Valitsuse otsuse kohaselt tõuseb 2017. aastal riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond 3,3 protsenti ning palgatõusuks on ette nähtud 1,55 miljonit eurot. Asutustes motivatsiooni hoidmiseks ja tugiteenuseid pakkuvate töötajate palgafondi suurendamiseks leiab Kultuuriministeerium täiendavalt 1,1 miljonit eurot. See võimaldaks kaheprotsendise palgafondi kasvu nendele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle sissetulekud ületavad miinimumpalga taseme. Üheprotsendilise palgafondi kasvu saaks tagada tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele. Palgaraha täpse jaotuse töötajate vahel otsustavad asutuste juhid ise.
Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.