Korgijook, kanep ja fentanüül: millised on Virumaa narkotrendid?

Korgijook, kanep ja fentanüül: millised on Virumaa narkotrendid? Foto: Shutterstock

Oli kevadtalv, kui libedal Tallinna–Narva maanteel kihutas kolm autot. Keskel sõitsid noored narkodiilerid, kelle politseinikud karpi võtsid. Diilerite sõiduki juht hakkas ees sõitvat politseiautot rammima. Kui see tulemusi ei andnud, sõitis ta naha päästmiseks teelt välja põllule.

“Sellest polnud neil abi, saadi ikkagi kätte,” ütles Rakvere narkouurija. Kuna narkopolitseinike töö peab olema nähtamatu, jääb ta selles loos anonüümseks. “Sellised tagaajamised ei juhtu mitte ainult filmides, vaid ka Eestis ja siinsamas Lääne-Virumaal. Eluohtlikke olukordi on ametnikel korduvalt olnud ja kunagi pole teada, millega mõni situatsioon lõppeda võib,” kirjeldas uurija narkopolitseinike elu.

Virumaa narkolugudest uurijatel puudust ei tule. “Siin on muidugi vähem juhtumeid kui näiteks Ida-Virumaal või Tallinnas, aga narkomaania on siin murekoht,” rääkis uurija. “Kuigi see, et Ida-Virumaal on kõige rohkem narkomaane, on müüt. Tallinn on suurem, seal on ka narkoärikaid ja tarvitajaid rohkem. Eks sa otsi neid kõiki sealt suurest linnast.”

Kanep

Kõige rohkem on uurija sõnul levinud ühiskonnas kanep. Mehe pikaajalise kogemuse järgi on noorte hulgast raske leida niisugust, kes seda proovinud poleks. Kanepi legaliseerimisele vaatab uurija kriitiliselt. “Igale inimesele mõjub kanep ju erinevalt. Jah, mõni kasutab, ei jää sõltuvusse ega midagi. Aga hiljuti oli siin juhtum Rakvere kooli juures. Seisis noormees, tegi suitsu. Poisike läks kõrvale vaatama, küsis omale ka. Tõmbas paar mahvi, aga sellest hakkas tal nii halb, et kukkus kohapeal kokku. Ta viidi kiirabiga EMOsse. Õnneks suudeti ta elu päästa,” rääkis uurija.

See oli üks juhtum möödunudaastasest lainest, kus mitu noort võõraste käest tundmatut ainet vastu võttis ja üheksa neist haiglasse sattus. Uurija sõnul on võõralt võõra aine vastuvõt­mine kõige rumalam tegu, mida inimene üldse teha võib. “Kunagi ei tea, millega see segatud on. See võib olla kanep – aga võib olla ka sünteetiline kanep. Keegi ei tea, mida sinna sisse pandud on. Teiste narkootikumidega on sama lugu,” rääkis uurija.

Tema sõnul sellised juhtumid avalikkuse ette tihti ei jõua. Koolid tahavad oma mainet hoida. Kuigi õpetajad sageli teavad, kes kanepit tõmbab – märgid on ju üldtuntud –, ei julge keegi midagi teha. “Mõni õpetaja on meile otse öelnud, et kui ma täna räägin, kes meil suitsetab, siis kuhu ma homme tööle lähen,” kõneles uurija. Tema sõnul on üks narkootiliste ainete suurenenud leviku põhjus see, et aina suletakse pisikesi maakoole, kus sellised asjad on vähem levinud, ja pannakse lapsed suurtesse koolidesse, kus kontrolli vähem. Kõige rohkem muretseb uurija ühiskonnas maad võtnud ükskõiksuse pärast. Kedagi ei huvita, kui keegi kõrval midagi kummalist teeb. Iga aastaga muutub tarvitajate ring nooremaks – ja suuremaks. Esimesed proovijad on juba 12aastased.

Vägivallakuriteod ja narkootikumid käivad uurija sõnul käsikäes. “Tihtipeale on ka kaklused seotud just narkootikumide tarvitamisega,” ütles uurija. Üledoosi tõttu suri paar aastat tagasi noor inimene Kadrinas. “Ja siis on veel enesetapud. Ega esmatarvitaja puhul ei tea ju, kuidas aine talle mõjub. Kas lööb välja skisofreenia? Vaimne häire? Kaks noort inimest lõpetas eelmisel aastal narkootikumide tõttu oma elu. Inimesed panevad omale käe külge, sest ei saa enam endaga hakkama: peas on igasugu hääled või keegi sunnib midagi tegema,” kirjeldas uurija narkootikumide võimalikku mõju.

Inimesed lihtsalt ei uskuvat, et kanepil on nii tugev toime. Paljud noored on öelnud, et nad kasutavad küll kanepit, aga see-eest alkoholi ei tarbi – see olevat palju kahjulikum. “Aga kui sa oled kanepit tarvitanud, siis su käitumine on teistsugune, mõttemaailm on teistsugune. Meie võime oma igapäevatöös juba ära öelda, mis ainet keegi põhiliselt tarvitab.”

Ecstasy

Igal maal on omad narkokombed. Soomes on samuti mure kanepiga. Kuid näiteks ühes Euroopa riigis olevat kohaliku politsei sõnul olukord selline, et on tekkinud käibefraas “Kui sa metamfetamiini ei tarbi, ei ole sind olemas”. Umbes nii, nagu Eestis öeldakse, et see, kes jaanitulel ei käi, pole õige eestlane.

Raskete narkootikumide amfetamiini ja heroiini tarvitamine on kõikides riikides murekohaks.

“Kanepi puhul toovad inimesed ju kohe Hollandi näiteks, ütlevad, et meil ka kohe legaliseeritakse. Aga tegelikult on nii, et kui tavaliselt tehakse kriminaalmenetluse puhul vahet suurte ja väikeste narkokoguste puhul – suur on praegu kogus, millest piisab kümnele inimesele –, siis neid lubatud koguseid on hakatud Euroopas hoopis vähendama,” rääkis uurija.

“Teine asi, mis noorte hulgas levinud, on ecstasy,” rääkis uurija. Ecstasy on eelkõige erguti: seda võetakse, et jaksaks öösel üleval olla, ja seda peetakse ka peonarkootikumiks. 

Noorte seas on uurijate sõnul käibefraasiks power-party. Et jõuaks ikka hommikuni pidutseda.

Korgijook

Lääne-Virumaa on levinumaid narkoprobleeme korgijoogi pruukimine, mis on samuti populaarne just noorte hulgas. Põhjuseks peavad uurijad asjaolu, et korgijooki on lihtne valmistada. “Meil on siin kujunenud oma kindel kontingent, kes vähemalt korra aastas meie juurest läbi käib,” ütles uurija.

Korgijoogiga juhtus hiljuti selline asi: mees ja naine sõitsid keset päeva Rakveres autoga mööda Laada tänavat. Järsku kustus mees rooli taga ära. Nad olid keset liiklust, naine püüdis teda äratada, aga tulutult. Õnneks suri automootor enne välja, kui midagi hullemat juhtunuks. “Kui keegi kuskil kahtlases kohas magab või kummaliselt käitub, siis on ta tõenäoliselt tarvitanud korgijooki,” lausus uurija.

Amfetamiin ja fentanüül

“On kohti, kus tarvitataksegi ainult amfetamiini. Miks? Need inimesed on öösel üleval, käivad ja varastavad. Siitkandist on ka näiteid tuua, kuidas vargad end amfetamiiniga üleval hoiavad,” rääkis uurija. Neil on ette tulnud kriminaalasju, kus inimene on end neli ööpäeva ainetega üleval hoidnud ja ühel hetkel on tal organism öelnud ja ta magab mitu päeva järjest.

Teine asi on narkojoobes auto juhtimine. “Inimene sõidab Tallinnasse järjekordse doosi järele. Ta ei saa teistmoodi, kui peab teel olles doosi võtma, ja jääb seejärel magama. Joove on lihtsalt nii tugev, et nad jäävadki magama,” kõneles uurija. 

“Tallinnas on olnud juhtumeid, kus inimene jääb valgusfoori ees magama – sest ta on saanud näiteks uue doosi fentanüüli, mis on kangem. Need on liikluses väga ohtlikud situatsioonid,” tõi ta näiteid.

Kokaiin

Kui amfetamiin ja ecstasy on maakonnas üsna levinud, siis kokaiin vähem. “See on kallis. Üks gramm maksab üle saja euro,” rääkis uurija.

Sageli kasvatakse ühest narkootikumist välja ning hakatakse uut tarvitama. “See ei ole nii, et 25. eluaastani tarvitan kanepit ja siis järsku lõpetan kasutamise üldse ära. Kui sul see harjumus on sees, siis on ikka väga raske. Tulevad teised asjad peale,” kõneles uurija 

Narkokaupmehed tegutsevad sageli pisikeste puntidena. “Ega nad ei taha üksteisele oma turukohti üle anda, võistlevad omavahel. Kui me kellegi kinni nabime, siis on turul kohe uus tegija,” rääkis uurija. Küsimuse peale, palju müüjaid maakonda üldse mahub, vastas uurija, et see on suhteline: kui diileril on viis klienti, mahub turule müüjaid palju, kui viiskümmend – siis on ehk ainult üks müüja. “Aga on ka nii, et tal on ostja, kes võtab omakorda viis portsu ja müüb siis sõpradele edasi,” ütles ta. Teine oluline tegur on narkootilise aine kvaliteet.

Diileriks saab sageli aga inimene, kellel on endal sõltuvus ning kes ei suuda enam aine eest maksta. Siis öeldakse talle, et näe, tee siis meie jaoks tööd. Aga sellest ringist enam välja ei pääsegi.

Kui kanepi tarvitamine on probleem kogu Lääne-Virumaal, on maakond siiski nii suur küll, et narkopruukimine piirkonniti erineks. “Tapa on meil siin samasugune koht nagu Ida-Virumaa. Seal tarvitatakse rohkem raskeid narkootikume, nagu amfetamiini, fentanüüli. Need, kes heroiini pruugivad, ei hakka kunagi midagi lahjemat tarvitama kui fentanüül,” rääkis uurija.

Kuigi narkootikumidega on seotud ka organiseeritud kuritegevus, siis uurija hinnangul kehtib maakonnas olukord, kus “igas külas on oma külavanem”.

“Õnne peab selles töös väga palju olema,” ütles uurija. Vastupidavust samuti. Ta tõi näite mõne aasta tagusest juhtumist. Nimelt saadi vihje, et varsti tullakse suure narkolastiga üle piiri. Mitu päeva elatigi sealsamas piiri ääres autos. Tuli siis narkodiiler, pani pakid autosse ja politseinikud hüppasid kohe ligi. Kuid siis selgus, et diileri äripartnerid olid talle narkootikumide pähe midagi muud müünud.

“Meile on kõige suurem kompliment see, kui kuuleme, kuidas tänaval inimesed kurdavad, et “näe, jälle on Rakvere lukus, kuskilt midagi saada pole”,” ütles uurija.

Narkootikumide tarvitamine koolinoorte seas

• Tervise Arengu Instituudi värske uurimisraporti kohaselt on narkootikumide tarvitamine 15–16aastaste noorte seas suurenenud: 
• kui 2011. aastal oli neid proovinud 32%, siis 2015. aastaks oli tarvitanute hulk tõusnud 38%ni. 
• Kanepit oli 2015. aasta andmete järgi tarvitanud 26% Eesti 15–16aastastest noortest. Samal ajal on ­Euroopa Liidu keskmine 17%. Soomes on see näitaja 11, Leedus 20, ja Lätis 24 protsenti.
• Teadlased uurisid ka seda, kuidas noorte ­majanduslik olukord kanepitarvitamist mõjutab. Selgus, et ­nende noorte seas, kelle igakuine ­taskuraha on vähemalt 30 eurot, oli kanepit ­tarvitanud 42% ­vastanutest. Napima tasku­rahaga õpilaste seas oli see protsent 28.