Rakvere naine teeb Soome politseis karjääri

Taimi Komulainen. Foto: Internet

Rakverest pärit Taimi Komulainen on Soome esimene välismaalasest naispolitseinik, seda ametit on ta pidanud juba 16 aastat.

Kui soomlasega abiellunud naine 1990tel Kuhmosse kolis, kutsuti teda venelaseks, kirjutab Yle uudisteportaal. Kaheksa aastat veetis Taimi Komulainen lastega kodus, siis oli omal ajal Eestis miilitsana töötanud naisel vaja taas tööle minna.

“Soome kolimisel oli üks minu põhimõtteid, et keegi ei pea mind elatama hakkama,” rääkis naine. “Pean ise midagi tegema. Kui ma poleks politseinik, siis oleksin rajanud väikese õmblusfirma või mõne muu ettevõtte,” rääkis Komulainen.

Politseinik sai temast kogetud ebavõrdse kohtlemise pärast, millega naine võidelda soovis. Ebaõiglast kohtlemist sai ta tunda ka ametivõimudelt.

Kuigi naine ei olnud Soomes koolis käinud ja oli soome keelegi omal käel selgeks õppinud, otsustas ta astuda politseikooli. Esimesel katsel see ei õnnestunud ning sugugi mitte kehva keeleoskuse, vaid hoopis nõrga füüsilise ettevalmistuse tõttu – kätekõverdusi jäi katsetel napiks.

Eelarvamuslikult suhtuti temasse ka politseikoolis, mis Taimi Komulaise sõnul on parim kool, kus ta õppinud on. “Üks naiskadett imestas, et olen Eestist ja kuidas ma küll siia õppima pääsesin. Arvas, et küllap mingeid hämaraid teid pidi,” meenutas Komulainen.

Imestajaid oli teisigi. Kui Taimi Komulainen läks õppelaenu küsima, ei tahetud õppelaenudega tegelevas Kelas (Kansan Eläkelaitos – toim.) uskuda, et naine Soome politseikoolis õpib.

Taimi Komulainen soovis õpingutega näidata ka oma lastele, et kõik on võimalik. “Ma ei osanud soome keelt, kui siia elama asusin, ka pole ma käinud Soome koolis. Olen ise keele täiskasvanuna selgeks õppinud. Tahtsin omal moel lastele näidata, et kõike on võimalik saavutada,” kõneles ta.

Migranditaustale vaatamata on Komulainen eelarvamuslikku kohtlemist saanud tunda pigem seetõttu, et on naine. Kainuu maakonnas on naisi politseis vähe ning Kajaani linnas on ta alles kolmas naissoost politseinik.

“Kui politseinikuna telefonile vastan, siis ei pane kedagi imestama minu päritolu, vaid see, et olen naine. Sageli päritakse, et kas mõnda politseimeest ka käepärast juhtub olema ja kas mina ikka olen politseinik,” kirjeldas Taimi Komulainen.

Töökaaslastega tal probleeme pole olnud, kummastavad pilgud on tulnud ikka väljastpoolt. Aga ühiskonna suhtumine naispolitseinikesse hakkab Komulaise sõnul muutuma. Mõnikord on tema hinnangul sellest isegi kasu, kui mundris on naine.

“Töös on kõige tähtsam partneri usaldamine. Ja pole tähtis, kas ta on mees või naine,” lausus Taimi Komulainen.

Eesti päritolu on Taimi Komulaisele töö tegemisel pigem isegi abiks olnud. Välismaalasena on ta edukat karjääri teinud ning on näiteks üks Soome esindajaid Põhja- ja Baltimaade naispolitseinike organisatsioonis.